Rail Baltic tähendab piirete vahele jäävat kiirraudteed

Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Regionaalminister Siim Kiisleri sõnul tähendab Rail Balticu rajamine uue ja võimalikult otse läbi Harju-, Rapla- ja Pärnumaa kulgeva ja muust keskkonnast piiretega eraldatud raudteetrassi loomist.

«Kui me mõtleme kiirraudtee peale, siis see tähendab piiretega eraldatud ruumi ja sellist asja Eestis ei ole tehtud, et lõigatakse üks piirkond piiretega läbi,» rääkis regionaalminister Siim Kiisler.

Praegu on ministri sõnul olemas ainult põhimõtteline otsus, et Rail Baltic hakkab kulgema võimalikult otse Tallinnast Pärnusse ja seal edasi Riiga. «See, kuidas ta nende punktide vahele jääb, on üks hästi mahukas planeerimisprotsess, mis nõuab tõsiseid arutelusid, keskkonnamõjude hindamisi,» tunnistas regionaalminister. Ta tõi näite, et planeeringu ajal tuleb lahendada probleeme, mis tekivad, kui uus trass hakkab kulgema läbi Natura (üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik –toim) või looduskaitsealade, kuidas tagatakse loomade liikumisvõimalused. Lisaks keskkonnaprobleemidele tuleb leida lahendus ka inimeste elukeskkonna ja eramaadega seonduvatele probleemidele.

Tulemas on palju vaidlusi

Kui lai hakkab olema kahe rööpapaariga trass, pole täna võimalik öelda, sest see selgub planeeringu käigus. «Me oleme teistes riikides näinud, milline näeb välja üks kiirraudtee, millised on selle nõuded ja kuidas teatud ala jääb ainult raudtee kasutusse. Nii et kindlasti ei saa trassi kulgemise arutelud olema kerged,» tunnistas Kiisler.

Ta lisas, et Rail Balticu puhul peavad otsuseid langetama ka Tallinn ja Pärnu. Ta tõi näiteks Pärnu, kus täna ei asu raudteejaam linna suhtes heas kohas. «Siin peaks läbi planeerima, kuidas Pärnu sellest trassist võimalikult palju kasu saaks, kui neilt hakkab selline tähtis voog läbi minema. Tallinn samamoodi,» sõnas minister.

«Arvestades, et Eestis puudub sellise kiirusega raudtee projekteerimise kogemus ja tegemist on täiesti uuelaadse protsessiga nii majandusministeeriumi, planeerijate, raudtee projekteerijate kui ka kõigi teiste ekspertide jaoks, siis kõik tehnilised aspektid täpsustuvad planeerimis- ja projekteerimisfaasis,» ütles siseministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok.

Ta lisas, et kuna tegemist on väga kiire ühenduse rajamisega, siis on tõenäoline, et kavandada tuleb võimalikult vähe kõverikke. Vajadusel tuleb ette näha sillad ja viaduktid ning ka rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed. «Kindlasti kaasneb ka liini elektrifitseerimiseks vajaliku taristu tarvis maa-alade planeerimine (sh alajaamad jms),»selgitas ta.

Kuigi homme hakkab valitsus arutama uue raudtrassi määramiseks vajalikku maakonnaplaneeringu algatamise küsimust, tunnistas regionaalminister, et kui Rail Balticu rajamiseks soovitakse kasutada Euroopa Liidu järgmisest eelarve perioodist raha, siis on planeerimisprotsessi ajakava üsna pingeline. Uue trassi maakonnaplaneeringud peavad olema esitatud peale avalikustamist  järelevalve teostamiseks siseministeeriumile 2015. aasta lõpuks.

Reisirongid iga kahe tunni järgi

Homme valitsuses arutusele tuleva eelnõu seletuskirja kohaselt on otsetrass ainus, mille puhul võib mõistlike infrastruktuuri tasude, teatud kauba- ja reisijateveo taseme puhul rääkida raudtee majanduslikust tasuvusest. Pikem trass tähendaks lisaks suurematele investeeringukuludele ka märgatavalt suuremat ajakulu, mis muudaks raudtee kaubavedudeks vähematraktiivseks ning seetõttu kaoks ka võimalus kiire ja mugava reisiliikluse arendamiseks.

Nii reisijatele kui kaubavedajatele pakub valitud otsemarsruut suurimat ajalist ja rahalist võitu – Tallinnast Poola piirini jõuavad reisijat 4 tunni ja 13 minutiga, kaubasaadetised aga 10 tunni ja 38 minutiga. Reisijateveo puhul hakkaks sõidukiirus olema 170 km/h, kaubavedu puhul 68 km/h. Raudteeliin on uue trassi kogupikkuse ulatuses põhiliselt kaherealine.

Esialgsete plaanide kohaselt hakatakse Rail Balticul reisijaid vedama iga kahe tunni järel alates kella 6st hommikul ja lõpetades südaöösel. Reisirongi peatused hakkaksid olema Palemonases (teenindab nii Kaunase keskust ja lennujaama koos olemasoleva 1520 mm rööpmelaiusega raudteeliiniga), Panevėžyses, Riia terminalis, Pärnus, Tallinna lennujaamas ja  Balti jaamas. Hooldusrajatised asuksid Raplas, Riias ja Jonavas.