Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Homme on majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg, viivitajaid ähvardavad trahvid või koguni kustutamine (1)

Copy
Majandusaasta aruande esitamise kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel võib registripidaja alustada aruandluskohustuse täitmiseks juriidilise isiku kustutamist või trahvimist.
Majandusaasta aruande esitamise kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel võib registripidaja alustada aruandluskohustuse täitmiseks juriidilise isiku kustutamist või trahvimist. Foto: Elmo Riig, Sakala

Justiitsministeerium tuletab meelde, et kõik juriidilised isikud, kellel on majandusaasta aruande esitamise kohustus ja kelle majandusaasta lõppes mullu 31. detsembril, peavad esitama majandusaasta aruande juuni lõpuks.

Kuna sel aastal langeb 30. juuni pühapäevale, siis loetakse tähtaegseks ka 1. juulil esitatud aruanded. Majandusaasta aruanne tuleb esitada ka juhul, kui majandustegevust ei ole toimunud.

Majandusaasta aruande saab esitada registrile elektrooniliselt e-äriregistri portaali või notari kaudu. Justiitsministeerium soovitab aruande esitamisel üle kontrollida ka registrisse kantud andmete õigsuse, kas juhatuse liikmete volitused kehtivad ja kas tegelike kasusaajate andmed on õiged.

Paljudel ettevõtetel aruanne veel esitamata

«Õigeaegselt ja korrektselt esitatud aruanne suurendab ühingu usaldusväärsust ning annab teavet ettevõtte majandusliku olukorra ja jätkusuutlikkuse kohta. See on vajalik eelkõige äriühingu juhtkonnale, kui ka teistele huvitatud osapooltele,» selgitas justiitsminister Madis Timpson. «Veelgi enam, tähtaegselt esitatud aruanded tagavad ka läbipaistva, usaldusväärse ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning aitavad kaasa majanduse terviklikule arengule.»

Kohustuse õigeaegselt täitmata jätmisel võib registripidaja alustada aruandluskohustuse täitmiseks juriidilise isiku kustutamist või trahvimist. Registrist kustutatakse vaid need aruande esitamata jätnud juriidilised isikud, kellel pole registrist nähtavat vara, pooleli olevaid menetlusi ega maksuvõlgu.

Kandeavaldusega võib osaühing taotleda registrist enda kustutamist, kui osaühing ei ole tegevust alustanud ning seda kinnitavad kõik juhatuse liikmed ja kõik osanikud.

Justiitsministeeriumi andmetel on aruandekohustuslasi, kes peavad sel aastal aruanded esitama, kokku 306 855. Juuni keskpaigaks oli aruanded esitanuid aga alla 100 000, mis tähendab, et suur osa ettevõtteid jätab aruande esitamise viimasele hetkele.

Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Kati Pino selgitas hiljuti, et kõige drastilisem tagajärg, mis võib saabuda majandusaasta aruande esitamata jätmisel, on ühingu registrist kustutamine.

Pino tõi välja, et kuigi registrist kustutamine majandusaasta aruande esitamata jätmisel ei ole uudne sunnimeetod, on sel alates möödunud aastal jõustunud seadusemuudatusest kiirem mõju. «Äriregistrist kustutamine ei toimu kohe esimesel juulil, vaid kõigepealt teeb registripidaja ühingule hoiatuse kustutamise kohta ja annab täiendava tähtaja majandusaasta aruande esitamiseks,» selgitas Pino.

Kui ka selle tähtaja jooksul ei esitata majandusaasta aruannet, kustutatakse ühing registrist. Majandusaasta aruande tähtaja ja kustutamise vahele jääv periood võib aga olla vaid kolm kuud, mistõttu tasub olla tähelepanelik.

«Registrist kustutamisel ei ole kõik veel kadunud ning kolme aasta jooksul on võimalik taotleda registrisse ennistamist, kuid see protsess on aeganõudev ja võib olla tülikas,» ütles Pino ning lisas, et lihtsam on registrist kustutamist ennetada ning esitada majandusaasta aruanne õigeaegselt.

Kui suured on trahvid?

Teiseks võimalikuks tagajärjeks, mida majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmine võib kaasa tuua, on trahv juhatuse liikmetele või osanikele. Trahvi võib määrata kuni summas 3200 eurot ning seda määrata korduvalt, kuni majandusaasta aruanne esitatakse. «Registripidajal on suur kaalutlusõigus siinjuures, kas trahvi määrata ja kui suures ulatuses, võttes arvesse ka seda, kui palju on esitamise tähtajast möödunud, kas tegemist on esmakordse hilinemisega või ka muid asjaolusid, mida registripidaja oluliseks peab,» sõnas Kati Pino.

Info trahvimääruste osas on kättesaadav avalikult, seega ei jää registripidaja määratud trahv saladuseks. «Trahvi saamine mõjutab negatiivselt äriühingu finantsseisu, samuti saadab avalik trahvimäärus signaali, et ühing ei ole võimeline oma aruandluskohustust täitma ja õõnestab sellega enda mainet avalikkuse silmis,» rõhutas ta.

Kokkuvõttes tasub majandusaasta aruanne õigeaegselt esitada, sest esitamata jätmine võib kaasa tuua ebameeldivaid tagajärgi ning vajaduse võtta ette täiendavaid samme, et äriühing uuesti toimima saada, või väljenduda ärivõimaluste kaotuses.

Tagasi üles