Prantsusmaa valimised võivad mõjutada Eestis sadade miljonite eurode saatust

Erakorraliste parlamendivalimiste väljakuulutamisest võib saada Emmanuel Macroni poliitiline enesetapp. Foto: Postimees

Kuigi jalgpalli täis suvel enne olümpiamänge võib mõelda, et tühja nendest Prantsusmaa erakorralistest valimistest, tasuks olla tähelepanelik, ka Eestis.

Halbade arengute korral ei pruugi mõju olla väiksem Brexitist, kuigi Prantsusmaa pole euroalast ega Euroopa Liidust lahkumas. Ühisrahaprojekt võib kujuneda võlaliiduks. Euro võib selle tagajärjel väärtust kaotada.

Pühapäeval, 30. juunil on Prantsusmaa valimiste esimene voor, mis võib anda aimu, mis võib hakata juhtuma. Teine voor tuleb 7. juulil.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas ootamatult europarlamendi valimistel hävitava kaotuse saamise järel erakorralistest parlamendivalimistest. See aus poliitilise seisu tunnistus võib aga pöörata Prantsusmaa enneolematusse kaosesse, mida teised riigid, Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank peavad hakkama lahendama. Macronile ähvardavad need valimised kujuneda poliitiliseks enesetapuks.

Prantsusmaata poleks eurot

Miks kujutab Prantsusmaa endast ohtu? Tegemist on Euroopa Liidu ja euro alustalaga. Prantsusmaa eelarvepuudujääk ulatub 5,5 protsendini majanduse kogutoodangust. Maastrichti kriteeriumi raames peaks see jääma kolme protsendi sisse. Valitsuse võlg ulatub 110 protsendini majanduse kogutoodangust, kirjutab Financial Times. Maastrichti kriteerium on 60 protsenti. Selline võlakoorem poob majandust. Prantsusmaa sai juba äsja Euroopa Komisjonilt liigse eelarvepuudujäägi hoiatuse.

Valimiste tulemus võib olla selline, et võimule tulevad kas parem- või vasakäärmuslased. Mõlemad on euroskeptilised ja neid seob soov kulutada veel rohkem. Sellega minnakse kokkupõrkekursile Brüsseliga. Marine Le Peni paremäärmusliku Rassemblement National (RN) toetus oli 24. juuni küsitluse alusel 36 protsenti, vasakpoolsete NFP 29,5 protsenti. Macroni EL-meelne, poliitilises spektris keskele jääv jõud on 20 protsendiga populaarsuselt alles kolmandal kohal.

Kui Macron ei kavatse hävitavate valmistulemuste järel Prantsusmaa presidendi toolist loobuda, võib ta muutuda pigem rahvusvahelistel teemadel ja EL-is tühikargajaks, kellel puudub riigis mainimisväärne poliitiline jõuõlg.

Äärmusliku jõu võit paiskaks riigi võlakriisi

Prantsusmaa rahandusminister Bruno Le Maire hoiatas, et emma-kumma äärmusliku jõu võit võib viia Prantsusmaa võlakriisi, kus riik vajab IMFi või Euroopa Komisjoni päästmist. Ta viitas Ühendkuningriigi Liz Trussi valitsuse hiljutisele mini-eelarve kriisile, kus riik ei suutnud kulutusi ära põhjendada. Finantsturud kukutasid järsult Briti võlakirju ja naela kurssi.

See on akuutne hoiatus, et finantsturgude meelestatus võib kiiresti muutuda vastutustundetu kulutamise suhtes nõudlikuks. Suurbritannias sai peaminister sule sappa.

Kui suurt riskipreemiat nõuaksid investorid uuelt Prantsusmaalt? Mis siis, kui investorid ütlevad, et nad enam Prantsusmaale laenu ei anna? Või küsivad suure riski eest ka vastavat intressi? Euroopa Liidul on mehhanismid, kuidas riiki toetada läbi võlakirjade kokkuostu. Ka Eesti on osaline Euroopa Stabiilsusmehhanismis (ESM). Eesti on sinna sisse maksnud umbes 200 miljonit eurot. Eesti osa ulatus 2023. aastal selles 1,8 miljardi euroni. Seni on see olnud pigem teoreetiline riigi kohustus, mis võib Prantsusmaa päästmisel muutuda reaalseks rahavajaduseks, mis tuleb lauale panna. Kas see tähendaks, et Eesti peab ise tegema riigivõlakirja ja maksma sellele intressi, et ülekantud tähenduses osta Prantsusmaa võlakirju? See oleks riigile täiendav ootamatu väljaminek samas suurusjärgus laskemoona ostmise vajadusega. Mehhanismi saaks kasutada Prantsusmaa finantseerimiseks, kuid tavaliselt kaasnevad selle raha kasutamisega ka reforminõudmised koos järelevalvega. Ka Euroopa Keskpank saaks finantsturgude stabiliseerimise raames osta kokku Prantsusmaa võlakirju.

Osa Eesti reservidest on Prantsusmaal

Eesti on end ka otseselt ja vabatahtlikult pannud Prantsusmaast sõltuvusse. Riigi 442 miljoni euro suurusest stabiliseerimisreservist on Prantsusmaa riigivõlakirjades 72 miljonit eurot ehk 16,35 protsenti fondi mahust. Lisaks on Prantsusmaa mitte just mainimisväärselt suures pangas Bpifrance võlakirjades 31. märtsi seisuga 44 miljonit eurot ehk ligi kümme protsenti fondi mahust. Sama seisuga oli riigi likviidsusreservi kolmest miljardist eurost Bpifrance võlakirjades ligi 200 miljonit eurot ehk 6,6 protsenti fondist ning Prantsusmaa suurpangas Societe Generale’is 161 miljonit eurot. Kas fondis on ka Prantsusmaa valitsuse võlakirju, lühiaruandest ei selgu.

Eesti osa Euroopa Stabiilsusmehhanismis ulatus 2023. aastal 1,8 miljardi euroni.

Kas Prantsusmaa rahaliseks päästmiseks on üldse tahe? Saksamaa valitsus näitab praegu, et riigi rahalise stabiilsuse nimel ei suudeta isegi leida kümnete miljardite eurode ulatuses kokkuhoiukohti. Miks peaks Saksamaa tahtma raha laristavat Prantsusmaad päästa? Euroopa võlakriisis aitas Saksamaa äärmiselt vastumeelselt Kreekat. Siis arutati ka sellistel teemadel, et visata hoogsalt üle jõu elav Kreeka euroalast välja. Nii hulluks asi ei läinud, aga päästmisega kaasnesid kreeklastele suured kannatused. Kreeka võlakirjadesse investeerijad kaotasid reaalselt raha. Kreeka võlg oli vaid mõned sajad miljardid eurod. Praegu käib Prantsusmaa puhul jutt ligi kolmest triljonist eurost.

Prantsusmaa riigivõlg ulatub ligi kolme triljoni euroni

Prantsusmaa riigivõlg on nii suur, et seda pole võimalik ignoreerida, kuid seda on üliraske päästa. Kui midagi ette ei võeta, hakatakse finantsturgudel Prantsusmaa ja euro ründamise järel kohe otsima, kes on järgmine hätta sattuv riik. See pilt ei oleks kena. Euroopas on palju suure võlakoormaga riike.

Ei saa kuidagi ka mööda vaadata sellest, et Euroopa suurimate pankade seas on Prantsusmaa omad. Kui need peaksid hätta sattuma, võib rahaturg külmuda. Loodetavasti olukord nii hulluks ei lähe. Euroopa kümne suurima panga hulka kuulub viis prantsuse panka suurusjärgus üheksa triljoni euro suuruse varade kogumahuga.

Valitsust ei pruugi olla lihtne kokku panna

Väljaanne Politico maalis pildi sügisesest Prantsusmaast. 2024. aasta septembris on Christine Lagarde olnud juba kümme päeva Prantsusmaa peaminister suure segaduse järel, kus kellelgi ei õnnestunud valitsust moodustada. Millised päevad need on – iga päev venib nagu lõputu kuu. Ta tuli Brüsseli soovil Prantsusmaa majandust korda tegema. Finantsturgude jaoks on see kõik liiga vähe ja liiga hilja. Prantsusmaa aktsiaturg ja riigivõlakirjad on vabalanguses.

Valimiste järel tulevad nädalaid kestvad vaeste protestid sisserännanute piirkondades, kuid mitte ainult. See tähendab märatsemisi, soditud majaseinu, autode süütamisi, põllumeeste proteste ja pettunud kodanike marssi Pariisi, kus lõhutakse poodide aknaid ja valatakse uriiniga ministeeriumihooned üle, kirjutab Politico.

See kõik võib toimuda Euroopa südames veel enne novembrikuiseid USA presidendivalimisi, mis võivad kõigutada maailma ja finantsturge.

Turud on rahulikumad kui meedia

Kas prantsuse temperament põhjustab finantskriisi euroalas? Turud seda veel ei usu, kirjutab SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur.

Europarlamendi valimised olid laastavad Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile, kes peale tulemuste avalikustamist lubas korraldada erakorralised valimised. Praeguste küsitluste kohaselt nähakse, et uues valitsuses saavad domineerima kas parem- või vasakäärmuslased. Mõlemad on lubanud suurendada valitsuse kulutusi ja vähendada makse, minnes sellega vastu Euroopa Liidu reeglistikule eelarve puudujäägi ja võlakoorma suuruse osas.

Pole midagi parata, ka Euroopa ühele suurimale majandusele meeldib hästi elada. Olgu selleks elatustaseme allikaks kas suur riigivõlg, eelarve puudujääk või mõlemad. Viimaste andmete kohaselt oli Prantsusmaa võlakoorem 110 protsenti majandusmahust ja aastane eelarve puudujääk, millest on maha lahutatud intressimaksed, neli protsenti. Need numbrid pole kuigi kenad, kuid riimuvad osaliselt teiste euroala liikmesriikide näitajatega. Võlakoorma poolest ollakse samal tasemel, kus Hispaania, ning Itaalia arvuliste näitajateni on veel küllalt pikk tee minna. Suurem probleem on aga eelarve puudujääk, mis on tavatult suur isegi punase veini jooja riigi kohta. Kui 2023. aastal oldi samas seisus Itaaliaga, siis tänu teenindussektori tugevale käekäigule on saapamaa​ OECD prognooside kohaselt jõudmas 2024. aastaks «vaid» 0,5-protsendise pri­maarse puudujäägini ning 2025. aastaks arvatakse suutvat riigi esmased kulutused tuludega võrdsustada. Prantslaste puhul saavad puudujäägid olema vastavalt 3,6 protsenti sel ning 2,5 protsenti järgmisel aastal. Äärmusliku valitsuse puhul nähakse, et need võivad veelgi suureneda.