Soome riik võttis kalli dollarilaenu

SEB panga kapitaliturgude maakler Erik Laur. Foto: SEB

Täna toimus Soome riigi võlakirjade oksjon, mille tulemusel sooviti kaasata miljard dollarit. Emissioon kujunes edukaks, kuid huvi võlakirjade vastu jäi küllaltki tagasihoidlikuks.

SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur märkis, et kui kolm kuud tagasi toimunud emissioonil märgiti 10 aasta (eurodes noteeritud) võlakiri üle 7,5-kordselt, siis tänane huvi oli vaid 10 protsenti suurem investoritele jaotatud mahust. Noteeringu tootluseks kujunes 4,37 protsenti.

Dollaris laenamine pole soomlastele midagi uut

«Teadupärast arveldavad soomlased igapäevaselt eurodes, kuid dollarites on laenu võetud juba ka varasemalt. Viimati tehti seda kolm kuud tagasi, kui emiteeriti aastaseid võlakirju kogumahus 1,22 miljardit,» kirjeldas Laur.

Hetkel kauplevad need noteeringud 5,2-protsendilise tootlusega. Kümneks aastaks pole dollarites aga päris pikalt laenu võetud. «Viimane emissioon jääb nelja aasta tagusesse nullintresside keskkonda ning toona kaasati 1,5 miljardit dollarit 0,9-protsendilise kulukusega. Praegu on nende võlakirjade hind märkimisväärselt langenud ja pakuvad 4,4-protsendilist tootlust.

Dollaris laenud on endiselt märgatavalt kallimad

Dollarites laenamine püsib endiselt märgatavalt kallim kui eurodes. «Seda on näha ka meie põhjanaabrite näitel. Kui ühe aasta pikkune dollarites noteeritud valitsuspaber pakub 5,3-protsendilist tootlust, siis sama pikk eurodes noteeritud võlakiri aga 3,2 protsenti,» selgitas Laur.

Erinevused on mõnevõrra väiksemad aga keskpikkadel paberitel, kui 2030. aasta dollari noteering kaupleb 4,4-protsendilise, siis euro aga 2,8-protsendise tulususega.

«Vahe tuleb sisse sellest, et dollari intress püsib endiselt märgatavalt kõrgem kui euro oma. Kui USA Föderaalreservi suunav intressimäär on 5,25–5,5% vahemikus, siis Euroopa Keskpanga poolt hallatavat deposiidimäära langetati juba paar nädalat tagasi 3,75 protsendi tasemele.