Korteriühistud mures: süvenev bürokraatia võib tervikrenoveerimisele saatuslikuks saada

PM Majandus
Copy
Kortermaja renoveerimine. Pilt on illustratiivne.
Kortermaja renoveerimine. Pilt on illustratiivne. Foto: Meelis Meilbaum

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul tuleb murettekitavaid signaale korteriühistutelt, keda kohutab rekonstrueerimisega kaasnev järjest suurenev bürokraatia, mistõttu võidakse tervikrenoveerimisest loobuda.

Euroopa elamuorganisatsiooni juhatusse kuuluv Jaadla ütles, et seetõttu kaaluvad korteriühistud tervikrenoveerimisest loobumist ja soovivad ära teha ainult hädavajalikud jõukohased tööd. «See aga võib ohtu seada Eesti edulooks peetud elamute tervikrenoveerimise,» hoiatas ta.

Jaadla sõnul on korteriühistute suur mure mõistetav. «Kui pead korraldama viis hanget, millest asja ei saa, mõistlikuna planeeritud ehitusprotsess jääb aastateks venima ja lõppkokkuvõttes tuleb uuesti teha kõik rekonstrueerimisega seotud otsused, siis on arusaadav, et inimesed väsivad ja löövad käega – korteriühistud koosnevad ju inimestest,» rääkis Jaadla. «Arvestades aga Eesti elamufondi olukorda ja selle jõudmist oma loomuliku elukaare lõppu, on selline olukord kodudele suur löök.»

Jaadla rõhutas aga, et lõplik otsus selle üle, kes ja kuidas maja rekonstrueerima asub, peaks ikkagi jääma korteriühistule. «Oluline oleks, et renoveerimisel väheneks bürokraatia ning tööde teostaja valikul mängiks rolli ka muud tegurid kui kõige madalam hind. Ka korteriühistute liidu piirkondlikes ümarlaudades osalenud on rõhutanud, et praegune hankekorraldus jätab korteriühistu kui lõppvastutaja tegelema tagajärgedega,» vahendas EKÜLi juht. Jaadla hinnangul võiks renoveerimiseks sobiva ehitaja valik olla sõltuvuses riikliku toetuse piirmäärast. «Olukorras, kus riigi toetus moodustab renoveerimise kogumaksumusest kõigest 30% ja 70% on korteriomanike raha, on meie seisukoht, et otsustusõigus ehitaja valikul peab jääma korteriühistule,» rääkis Jaadla.

Jaadla sõnul peab riik rekonstrueerimistoetuse järgmistes voorudes üleskerkinud probleeme arvesse võtma. «Nii et tervikrekonstrueerimine ei jääks paberile, vaid oleks ka siin ja praegu reaalselt teostatav,» rõhutas Jaadla.

Tagasi üles