Liiga ilus, et olla tõsi – ulmehindadega brändikaupadega e-poed kutsugu valvsusele

PM Majandus
Copy
Veebipood. Pilt on illustratiivne.
Veebipood. Pilt on illustratiivne. Foto: Eero Vabamägi

Ajal mil paljud meist on puhkuselainel, jätkavad küberpetturid aktiivset tööd ning mõtlevad pidevalt välja uusi mooduseid, kuidas internetikasutajatelt välja petta pangaandmeid ja raha. Kuna suvisel ajal tehakse palju suuri soodusmüüke, tuleb säilitada valvsus, et mitte langeda petturite lõksu.

Üks aina levinum õngitsusmeetod, kuidas inimestelt tundlikke andmeid kätte saada, on superhindu pakkuvate võlts-brändipoodide loomine, mis sotsiaalmeediareklaamidega heauskseid inimesi konksu otsa meelitada üritavad.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialisti Veiko Kiige sõnul tuleb üle maailma, sh meil Eestis, üha sagedamini ette juhtumeid, kus inimene näeb Facebookis, TikTokis või muudes sotsiaalmeediakanalites reklaami ülimalt atraktiivsete brändikaupade soodus- või laomüügist ning need reklaamid võivad olla ka päris oskuslikult suunatud tulenevalt internetikasutaja hobidest ja huvidest.

«Valdavalt üritavad need nn poed müüa maailmas tuntud brändikaupu, alates sporditarvetest, nagu Nike ja Adidas, moe- ja luksuskaupadest, näiteks Louis Vuitton, kuni elektroonika- ja kodukaupadeni,» rääkis Kiik. «Sotsiaalmeediareklaamis pakutakse tihtipeale kuni 90-protsendilist allahindlust ning kui huviline veebipoe lingile klikib, satub ta õige brändipoega väga sarnasele koduleheküljele, kus avaneb pealtnäha imehea hinnaga suurepärane valik.»

Petturid teevad põhjalikku eeltööd

Veiko Kiige sõnul on petturid selliseid võltspoode üha professionaalsemalt üles ehitanud – veel mõne aasta eest tavapärast vigast või puist inglise keelt enam eriti ei kohta, tootepildid on kvaliteetsed, juures on valikut hõlbustavad suuruste tabelid jne.

«Samuti võib ostja näilist kindlustunnet tõsta asjaolu, et kui hakata valima kohaletoimetamise aadressi, pakub süsteem ka Eestisse tarnides eeltäidetuna täiesti korrektset siinset aadressi koos suunakoodi ja maakonnaga,» kirjeldab ta petturite põhjalikku eeltööd.

Luminori pettuste tõkestamise spetsialist tõi peamise häirekellana välja asjaolu, et kui autentsetes e-poodides on soodusmüükide puhul tavaliselt kõikidele kaupadele kehtestatav allahindlus 10–15% ning 50% ja suuremaid allahindlusi pakutakse vaid valitud kaupadele või suurustele, siis võltspoodides on kuni 90% allahindlusega saadaval kõik suurused, mudelid ja värvitoonid.

«Tervet talupojamõistust abiks võttes võiks igaüks endalt küsida, kuivõrd tõenäoline on, et sulle pakutakse 400–500-euroseid Nike Air Jordani erimudeli tosse alla 100 euro või näiteks Louis Vuittoni 1200-eurost kotti 195 euroga,» märkis Kiik.

Tähelepanu veebipoe nimel

Ostjate eksitamiseks kasutatakse selliste veebipoodide nimedes sageli ka brändi pärisnime, mida on täiendatud odavusele viitava laiendiga.

«Väga originaalilähedaste veebisaitidega petuskeemide ohvriks langeb üha enam inimesi – hiljutine küberturbeorganisatsiooni Security Research (SR) Labs analüüs näitas, et alates 2021. aastast on taoliste pettuste ohvriks langenud üle 850 000 inimese Lääne-Euroopas ja USAs ning kelmidele kaotatud raha kogumahuks hinnati 50 miljonit dollarit,» osundas Kiik.

Võltspoest ostmisel on ostusumma kaotamise kõrval teiseks ja võimalik, et suuremakski ohuks kaardiandmete sattumine pättide kätte, kuna ostu tehes sisestatakse harjumuspäraselt tellimust kinnitades oma krediitkaardiandmed koos koduse aadressiga, mistõttu tekib reaalne oht suuremaks kaotuseks kui loodetud Air Jordani tossude ostuks kulutatud sadakond eurot.

Kiige sõnul on oluline tähele panna ka seda, et kuigi need «superpoed» tegutsevad aastaringselt, siis aktiviseeruvad need periooditi – näiteks hooaja lõpu- ja algusmüügi ning nn ostlemispühade ajal. «Praegugi tehakse paljude pakkujate poolt suuri suve- ja laotühjendusmüüke. Paraku aktiviseeruvad ausate kauplejate kõrval ka pätid,» lisas ta.

Kokku hindab SR Labs, et selliseid aktiivseid võltspoodide domeene on kokku umbes 22 500 ning kui mõni ka kinni õnnestub panna, ilmub veidi muudetud veebiaadressiga identse välimusega «pood» kohe kusagil mujal välja.

«Kokkuvõttes kehtib siin sarnaselt teiste küberohtudega – näiteks investeerimiskelmustega – vana ütlus: kui miski on liiga hea, et olla tõsi, siis ülimalt suure tõenäosusega see tõsi ei olegi,» pani Kiik inimestele südamele.

Tagasi üles