Keskpank: digieuro toob poodidesse internetiühenduseta viipemaksed

Viipemakse Foto: Kuvatõmmis

Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt kirjutab värskes blogiartiklis, et ettevalmistamisel olev digieuro tõstaks Eestis raharingluse kriisikindlust ning pakuks praeguste kaardimaksetega võrreldes suuremat privaatsust.

Rainer Olti sõnul ehitatakse digitaalse euro taristu üles sellisena, et keskpangal ei ole digitaalse euro emiteerija ja andmete töötlejana võimalik jälgida, kes maksab kellele ja mille eest. Samamoodi ei tea keskpank ju ka seda, kes ja milleks kasutab sularaha. Täna on pankadevaheliste välkmaksete ja kaardimaksete tegemisel info kes, kus ja mille eest maksis süsteemi operaatorile nähtav ja kasutatav. Digieuro süsteemis see nii ei oleks – seda infot näeksid ainult maksja ja saaja pank. Lisaks privaatsuse kaitsele soovivad inimesed küsitluste põhjal kaitset ka ebaseadusliku tegevuse (pettused, rahapesu, terrorismi rahastamine) vastu. Nende ennetamiseks otsitakse lahendusi, mis aitaks pankadel tuvastada kahtlaseid tehinguid ilma, et keskpank ise näeks isikuandmeid.

Uudne oleks digieuro puhul see, et kohapeal viibates saaks maksta ka internetiühenduseta – digieuro liigub ühest nutiseadmest teise ja on edasi kasutatav. Piltlikult ja sisuliselt looks digieuro justkui täiendava rööpapaari elektrooniliste maksete tegemiseks ja tõstaks sellega raharingluse kriisikindlust Eestis. See toimiks nii inimestevahelistes ülekannetes, poes kohapeal ja e-kaubanduses makstes kui ka võimaldaks riigil teha hädaolukorras rahakandeid inimestele (näiteks pensionid või lastetoetused).