Andrus Hiiepuu: ka avalik sektor peab õppima eksperimenteerimist

Elisa tegevjuht Andrus Hiiepuu. Foto: Erakogu.

Teeme enesele teadvustamata iga päev midagi uut: avastame tundmatuid riike, proovime menüüst eksootilist rooga, valime voogedastusest uue sarja. Paljud meie ettevõtted eksperimenteerivad ellujäämiseks iga päev, aga on aeg, et seda hakkaks tegema ka avalik sektor. Hommikuti tuleks ärgata mõtteviisiga, et täna saab teha midagi uut ja teistmoodi. Teadlikumalt.

Tuntud tõde on, et mugavustsoonis ei toimu arengut. Kui aga ei ole progressi, ei liiguta ka edasi eesmärkide suunas. Keegi on öelnud, et mugavustsoon on ilus paik, kus viibida, aga seal ei kasva midagi – seega, mida külvad, seda lõikad. Töökontekstis aitavadki viljakamat pinnast luua pidev katsetamine ja mõtteviis, et asju saab teha teistmoodi.

Tänastes juhtimisteooriates käib eksperimenteerimine käsikäes peamiselt agiilsete organisatsioonidega. Nendega, kes on kiired kohanejad, paindlikud ja valmis muutuma. Seda tingib väliskeskkond, alustades geopoliitilistest arengutest, globaalsete kliimaküsimuste või riigi majanduse terviseni välja. Eksperimenteerimine võimaldab organisatsioonidel kiiremini reageerida muutuvatele oludele ja klientide vajadustele. See soodustab loovuse ja innovatsiooni teket ning aitab leida uusi võimalusi ja lahendusi väljakutsetele. Samuti saavad organisatsioonid selle käigus testida erinevaid ideid väiksemas mahus, vähendades seeläbi riske ja kulutusi.