KINNISVARA KAGU-EESTIS Mis linnad säravad, mis kuhtuvad? (2)

Sander Silm
, majandusajakirjanik
Copy
Suur osa Põlva kortermajadest on viimaste aastate jooksul läbinud põhjaliku uuenduskuuri.
Suur osa Põlva kortermajadest on viimaste aastate jooksul läbinud põhjaliku uuenduskuuri. Foto: Arvo Meeks

90ndatel enam-vähem sarnase lähtepositsiooni saanud Kagu-Eesti kolm väikelinna: Võru, Valga ja Põlva on viimase 30 aasta jooksul arenenud erisuunaliselt ja see avaldub ka nende linnade kinnisvarahindades.

Läti piiri vastu surutud Valga on kaotanud kunagise olulise logistilise sõlmpunkti funktsiooni ja samuti pole piirilinna staatus suutnud positiivselt mõjutada Valga majanduselu. Kõik see avaldub ka kinnisvarahindades. Kui Pindi Kinnisvara statistika kohaselt jäi 2007. aasta jaanuaris Valga korteritehingute ruutmeetrihind 250 euro juurde, siis tänavu mais oli see kõigest 316 eurot ruutmeeter. Teisalt on Valga tehinguhinnad teinud tugeva spurdi 2012. aasta veebruari turupõhjaga võrreldes – 406 protsenti. Maikuu kalleim tehing oli Valgas 53 000 eurot.

Suuresti Tartu tagamaaks muutunud Põlvas oli Pindi analüüsi kohaselt korteriomandi ruutmeetrihind 2008. aastal 450 eurot ja praeguseks on see kerkinud 905 euro peale ruutmeetrist. Põlva hinnakasvu toetab ka väga väike pakkumine. Kui 2008. aasta tipuajal pakkumises 144 korterit, siis praeguseks on see kukkunud 20 peale, kusjuures pikalt on pakkumine Põlvas olnud ka tugevalt alla 20 korteri. Põlva populaarsust seletab ka Tartu lähedus, kus mais oli korteriomandi tehingu keskmine ruutmeetri hind 2376 eurot. Sestap eelistavad paljud elamiseks odavamat Põlvat. Põlvas oli selle aasta esimese kvartali kalleim tehing 69 000 eurot.

Tagasi üles