NÄDALA PERSOON Eesti vägevaima aiandusdünastia lugu. Isa Uno elutöö jätkaja Taavi Kivistik: see, mida isa tegi, oli väike ime enne suurt Eesti IMEt

Ingrid Sembach-Hõbemägi
Copy
Ema ja poeg Aili ja Taavi Kivistik Roogoja talu õuel. 
Ema ja poeg Aili ja Taavi Kivistik Roogoja talu õuel. Foto: Sander Ilvest

Harjumaal Karla külas asub Roogoja talu, mille mullas on perekond Kivistiku viie põlvkonna pikkuse aiandusdünastia juured. Siin on aretatud viljapuusorte, roose, elulõngu ja viinamarju.

Suurima panuse selleks andsid möödunud sajandil neli venda, kellest kaks (tööstushuvidega Aksel ja sordiaretusega tegelenud Uno) on läinud juba manalateed. Kolmas vend, Räpinas elav Jaan Kivistik (78), on legendaarne aiandusõpetaja, neljas veli Endel (94) Eesti pikima staažiga mesinik. Uno tegemisi aitavad meenutada abikaasa Aili (84) ja poeg Taavi Kivistik (58). Taavi kaasa Christi Unt (48) aga on teist põlve roosikasvataja. See ühtehoidev pere teeb kõike koos ning seepärast sai ka intervjuu kirju nagu elu ise.

Aili: Mina pole aiandust õppinud, lõpetasin hoopis Tallinna Kaubandustehnikumi kaubatundjana. Olin täielik linnatüdruk, aga kõik suved veetsin sugulaste juures Tartumaal Reolas ja maatööd olid tuttavad. Pärast abiellumist kolisin siia. Mina perenaise ohje omale ei võtnud, vanaema oli kogu hingest taluperenaine ja kamandas kõike ise. Unol oli kolm venda ja kõik käisid siin koos. Läbisaamisega mingeid probleeme ei olnud, kogu suguvõsa oli nagu üks müts.

Kas linnatüdrukul oli maal raske hakkama saada?

Aili: Ei, külarahval oli rohkem raskusi (naerab). Ma muud juttu ei kuulnudki, kui et mõtle – Uno võttis linnatüdruku! Ja kui nad siis avastasid, et see linnatüdruk läks lauta, võttis hobuse, pani äkke ette ja tegi muid maatöid, siis olid kõik suud kinni. Hiljem, kui Uno aiandi rajas, saime kõigiga headeks sõpradeks.

Tagasi üles