Soome tahab idapiiri kindlustada tugeva majandusega. Mida teeb Eesti?

Soomel on Venemaaga 1300 km ühist piiri ja soomlaste hinnangul ei sõltu selle piiri tugevusest mitte ainult Soome, vaid kogu Euroopa julgeolek. Foto: ANNE KAURANEN

Soomel on Venemaaga 1300 km ühist piiri, mistõttu Soomes räägitakse ühe kõvema häälega vajadusest luua piiraalale tugev majanduslik infrastruktuur, mis aitab tagada nii Soome kui ka kogu Euroopa julgeolekut.

Euroopa Parlamendis oli hiljuti debatt, kus poliitikud tõid välja, et Euroopa peaks tegema piiririikide jaoks eraldi paketi, mis tähendaks investeeringuid nii piiriehitistesse kui ka taristusse, sest viimane on ülioluline vägede liikumisel.

Soome tööandjate keskliit on nüüd välja töötanud tegevusprogrammi, mille sisuks on Ida-Soome erimajandustsooni loomine ning ka meetmed, kuidas ja mis ulatuses peaks EL seda toetama.

Erimajandustsooni alana nähakse mõttepaberis Ida-Soome piirkonda, kuhu kuuluvad Lõuna-Karjala, Lõuna-Savo, Kainuu, Kymenlaakso, Põhja-Karjala ja Põhja-Savo maakonnad. Piirkonnas elab kokku umbes 900 000 inimest, mis on umbes 16 protsenti Soome kogurahvastikust. Samal ajal, kui kogu Soome rahvaarv on kasvanud enam kui 110 000 inimese võrra, on Ida-Soome rahvaarv viimase kümne aastaga vähenenud 50 000 inimese võrra. Lisaks on elanikkond vanem kui ülejäänud riigis.

Ida-Soomes on ligikaudu 56 000 ettevõtet ja piirkonna osakaal erasektori tööhõives on ligikaudu 13 protsenti. Viimase viie aasta jooksul on ettevõtete arv piirkonnas veidi kasvanud, kuid tööga hõivatud inimeste arv on vähenenud. Ida-Soomes on viimastel aastatel asutatud varasemast rohkem uusi ettevõtteid, kuid ettevõtete arvu suhtes mitte nii palju kui mujal riigis.

Tööandjaettevõtete arv on Ida-Soomes vähenenud, kuid nende suhteline osakaal on veidi suurem kui kogu riigis. Ida-Soome peamiste tunnustena tuuakse raportis ära, et regiooni keskmine üldine areng on nõrgem kui ülejäänud riigi ja väikeettevõtlus on küll levinud, kuid ettevõtete kasv on keskmisest madalam.

Erimajandustsoon tugevdaks piirkonda

Mõttepaberis tõmmatakse paralleel julgeolekuolukorra ja majanduse elavdamise vahel ning dokumendi koostajad leiavad, et julgeoleku seisukohalt oleks sealse majanduse elavdamine ülioluline. Kuna Ida-Soome ettevõtted on keskustest eemal, siis on tsooni eesmärk anda ettevõtetele ebasoodsa asukoha kompenseerimiseks majanduspoliitilisi eeliseid, nagu näiteks maksusoodustused.

Soomlased soovivad majanduse elavdamiseks Ida-Soomes uue elektri põhivõrgu rajamist, interneti lairibaprogrammi elluviimist, mis võimaldaks teha kaugtööd ja lennu- ning maismaaühenduste parandamist suuremate keskustega. Meetmete maksumuseks on hinnanguliselt 100–120 miljonit eurot aastas. Kulud kaetakse plaani järgi osaliselt ELi lisarahast ning põhivõrgu tugevdamist rahastatakse Fingridi kogutud ülekandetariifidest.

Euroopa Parlamendis aset leidnud debatis rõhutasid Soome parlamendiliikmed, et Euroopa peaks tegema piiririikide jaoks eraldi paketi, mis tähendaks investeeringuid nii piiriehitistesse kui ka taristusse, sest viimane on ülioluline vägede liikumisel. «Suunakem ELi rahastus itta ja mõjutage seda koos Balti riikide ja Poolaga,» ütlesid soomlastest parlamendiliikmed, lisades, et uus geopoliitiline olukord nõuab Soomelt veelgi tihedamat koostööd teiste idapiiririikidega nagu Balti riigid ja Poola.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduse ja innovatsiooni asekantsler Sandra Särav ütles oma kommentaaris, et erimajandustsooni eesmärk on elavdada teatud piirkondades majandust, kuid Eestis tehakse seda praegu teiste meetmetega. «Näiteks toetame Ida-Virumaal nii ettevõtluse arendamist kui töökohtade loomist Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, mille eesmärk on toetada saastaval tööstusel põhinevast majandusmudelist üleminekut keskkonnale sõbralikumale,» rääkis ta.

Eestis on õiglase ülemineku fondi mahuks 340 miljonit eurot ning sihtpiirkonnaks on põlevkivitööstuse tõttu Ida-Virumaa. Fondi alt on avatud mitmed ettevõtlust toetavad meetmed: suurinvesteeringute meede 153 miljonit eurot, millest on rahastamisotsus tehtud 61,5 miljoni euro eest; väike ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) investeeringutoetus 15 miljonit eurot, millest on rahastamisotsus tehtud 3,96 miljoni euro eest; teadmusmahukate tegevuste toetus 25 miljonit eurot, millest on heaks kiidetud projekte 4,7 miljoni euro eest.

Särav lisas, et samuti soodustatakse ettevõtjatele suunatud meetmete reeglitega investeeringute tegemist väljaspoole Tallinna ja Tartut ning neid ümbritsevaid omavalitsusi.