Kindlustusfirma Gjensidige hiljutisest Balti riikides tehtud uuringust selgub, et kõige abivalmivad autojuhid on pärit Eestist. Pea pooled eestlastest on nõus tee ääres seisvale autole appi minema. Lisaks on eestlased esirinnas liiklusohutuse järgimisega.
Uuringus selgus, kus Balti riigis on kõige sõbralikumad autojuhid
«Võrreldes Läti ja Leeduga on Eestis liiklusohutus parem kui meie naaberriikides, aga alati saaks paremini olla,» räägib Raido Kirsiste, Gjensidige Eesti filiaali juht.
Uuringu tulemustest selgub, et Eesti autojuhid on avatumad aitama teisi autojuhte. Küsitlusele vastanud inimestest peatub ja pakub tee ääres seisvat katkist autot nähes abi 42 protsenti eestlastest, 33 protsenti lätlastest ja 31 protsenti leedukatest. Uuringu järgi hoiatab 35 protsenti Eesti, 29 protsenti Läti ja 28 protsenti Leedu autojuhtidest teisi liiklejaid ettenägematute liiklusolude või ootamatute olukordade eest teel.
«Sooja hooaja algusega suureneb teeremontide arv, mistõttu on väga tähtis olla sellistes olukordades või mõne muu takistuse nägemisel teel tähelepanelikum ja tolerantsem. Oluline on teadvustada, et tuledega võib vilgutada kaasliikleja tähelepanu äratamiseks ja ohtlikust olukorrast vaid teavitamiseks, kuid eesolev politseipatrull või kiiruskaamera ei ole oht ja tulede väära kasutamise eest võib saada trahvi 20 eurot,» rõhutab Kirsiste.
Eestlased on kohusetundlikud nii turvavöö kasutamises kui ka selles mitu inimest maksimaalselt autosse lubatud on. 69 protsenti Eesti autojuhtidest pole nõus sõidutama rohkem sõitjaid, kui autos istekohti on. Lätis aga ei ole nõus 53 protsenti vastanutest ja Leedus 63 protsenti. Eestlased jällegi ei kontrolli kaasreisijad nii tähelepanelikult kui lõunanaabrid.
18 protsenti Eesti autojuhtidest ei kontrolli, kas autos olijatel on turvavöö peal. Lätis ei kontrolli seda 12 protsenti ja Leedus 16 protsenti uuringule vastanust. Turvatooli kasutamine on Eestis samuti populaarsem kui naabritel. Eestis kasutab 66 protsenti autojuhtidest lapse turvatooli, samal ajal kui Lätis teeb seda 54 protsenti ja Leedus 48 protsenti.
Eesti autojuhid suitsetamist ei salli
Eestis ei luba 70 protsenti autojuhtidest oma autos alkoholi tarbimist ega suitsetamist, mis on kõrgem kui Lätis (54 protsenti) ja Leedus (63 protsenti). «Kuigi Eesti näitajad on pigem positiivsed, tekitab muret joobes autojuhtide arv,» tõdeb Raido Kirsiste.
Võrreldes Läti ja Leeduga kannavad eestlased rattaga liigeldes rohkem kiivrit kui lätlased ja leedukad. Eestis kannab 17 protsenti ratturitest kiivrit kogu aeg, Lätis on see aga viis protsenti ratturitest ja Leedus seitse protsenti. «Eestis on väga populaarseks saanud ka elektritõukeratastega sõitmine, aga ainult kaks protsenti sõitjatest kasutab kiivrit,» märgib Raido Kirsiste.
Gjensidige tellimusel tehti selle aasta aprillis NielsenIQ esinduslik uuring 16–64-aastaste inimeste seas Leedus, Lätis ja Eestis, mille käigus küsitleti igas Balti riigis 1600 vastajat. Veamäär on 2,45 protsenti.