:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2024/06/20/16165319t1h62d3.jpg)
- Läti ja Leedu on tabelis tõusnud, meie langus aga jätkub
- Seekordne põimkriis kestab kardetavasti pikalt
- Ühe majanduse turgutajana vajaks Eesti toimivat tööstuspoliitikat
Eesti on kahe aastaga kaotanud suure osa oma konkurentsivõimest. Värske rahvusvahelise võrdluse järgi on mitu naabrit meid kaugele maha jätnud ning niipea paranemist näha pole.
Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudi (IMD) riikide rahvusvahelise konkurentsivõime iga-aastase hindamise tulemustest selgus, et Eesti on kukkunud koguni 33. kohale. Läinud aastal olime 26. ning aasta varem 22. kohal. Üldise majanduse seisu järgi on Eesti alles 54. kohal. Kuna võrdlus tehti 67 maailma riigi kohta, võib öelda, et väga palju halvemaks enam minna ei saa.
«Kui mullu oli võimalik väita, et languse põhjuseks on sõjaga seonduv, siis nüüd on seda oluliselt keerulisem teha, sest näiteks Läti on edetabelis tõusnud kuus kohta ja Leedu kaks kohta ning ka neid mõjutab Ukrainas toimuv,» ütles Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp.
Tema sõnul oli languse jätkumine ennustatav, kuid see, et kukkusime aastaga lausa seitse kohta, oli ikkagi üllatus. «Riigijuhid teevad küll taoliste analüüside baasilt majanduse päästekavasid, kuid puudub järjepidevus ning soov ja tahe nende elluviimiseks,» sõnas ta. «Korraldada tuleks erakorralised valimised, et saada valitsus, kes on võimeline plaanitud muudatused lõpuks ellu viima. Plaanidest ja ideedest puudust ei ole.»
Ees on pikem langus
Raudsepa sõnul oleme majanduslanguse suhtes tuimaks muutunud, eeldame, et küll see lõpuks läbi saab ja langusele järgneb nagu ikka tõus. «Kukkumine saab majanduse tsüklilisust silmas pidades tõesti lõpuks läbi, kuid seekord kestab see kardetavasti kauem kui 2008. aastal alanud «masu» ajal,» nentis ta.
Kui eelmise, nn klassikalise finantskriisi põhjustas suuresti vastutustundetu laenamine, siis praegust kriisi tõukavad Raudsepa hinnangul tagant hoopis mitmesugused poliitikad, nagu rohe-, rahandus-, julgeoleku- ning pandeemiaaegne tervishoiupoliitika. «Tegu on senistest erineva põimikkriisiga, mis on nii ettevõtjatelt kui tarbijatelt röövinud kindlustunde, mistõttu investeeritakse ja ostetakse vähem ning majandus vindub pikemalt.»
:format(webp)/nginx/o/2024/06/19/16164152t1h81fc.jpg)
Raudsepp leiab, et valitsus küll räägib pidevalt säästmisest ja kokkuhoiust, kuid reaalset ette näidata on vähe. Lisaks ei võeta raha sealt, kus seda on. «Leedu kehtestas pangamaksu, paljud riigid maksustavad energiaettevõtete hüppeliselt kerkinud kasumeid ja pole näha, et ettevõtjad neist riikidest minema tormaks, nagu meil ennustati. Seetõttu aga puudub Eestil raha majanduse turgutamiseks.»
Tema hinnangul näitab nii viimased konjunktuuri- kui ka värske konkurentsivõimeuuring seda, et Eestil sel aastal märkimisväärset majanduskasvu oodata pole. «Ka kolme-nelja aasta perspektiivis hüppelisi arenguid paremuse suunas loota ei maksa. Pikemat, üle paari põlvkonna ulatuvat vaadet tumestab aga rahvastiku vananemine.»
Leedu kehtestas pangamaksu, paljud riigid maksustavad energiaettevõtete hüppeliselt kerkinud kasumeid ja pole näha, et ettevõtjad neist riikidest minema tormaks, nagu meil ennustati.
Konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp
Konkurentsivõime uuring põhineb suures osas ettevõtete seas tehtaval küsitlusel, mille tulemused sõltuvad ennekõike sellest, kuidas olukorda riigis parajasti tunnetatakse. Värske tulemus näitab selgelt, et Eesti ettevõtjad näevad toimuvat ikka väga süngetes värvides. Seda peegeldavad muidugi ka jätkuvad uudised tööstustoodangu vähenemisest, koondamistest ja tööpuuduse suurenemisest. Töötuse määr kasvas esimeses kvartalis aastavõrdluses lausa ligi 50 protsenti.
Ettevõtjate hinnangul valitseb nii majanduses kui riigijuhtimises ebakindlus, samuti tuntakse hirmu üha uute maksutõusude ees. «Keegi ei tea, kust uus pauk võib tulla, aga tulemata see ei jää,» võttis asja kokku üks anonüümseks jääda soovinud väikeettevõtja.
:format(webp)/nginx/o/2024/06/19/16164153t1h2475.jpg)
Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts leiab, et otsustavat rolli meie ettevõtete ning majanduskeskkonna konkurentsivõimes mängivad riigisisesed otsused. «On näha, et Läti ja Leedu on suutnud teha oma majanduskeskkonda toetavaid otsuseid ning liiguvad selgelt edasi,» ütles ta. «Leedu on kusjuures esimest korda ka Eestist konkurentsiedetabelis möödunud, Lätil on veel natuke tulla, kuid enam ei saa ennast lohutada mõttega, et Lätil läheb meist halvemini.»
Tema sõnul kõlas veel aasta tagasi riigi poolt ettevõtjatele peamiselt sõnum, nagu oleks kõik korras, ning ettevõtjate soovitusi ei võetud kuulda. «Ei ole kellelegi üllatus, et nüüd, aasta hiljem on tulemused veelgi halvemad. SKT on langenud üheksa kvartalit järjest, ka siit võiks teha järelduse, et kui me midagi ei tee, siis ei ole ka lootust positiivsetele muutustele tulevikus.»
Otsitakse uusi turgusid
Selle aasta esimeses kvartalis tuli majandusministeerium välja majandusplaaniga, kuid siis selgus Paltsi sõnul kiiresti, et sellel pole valitsuse tuge. «Ehk taas kord on segadus ning mingit reaalset tegutsemist ei toimu. Küsimus pole niivõrd ka selles, kuhu oleme kukkunud, vaid selles, mida siit õpime ning saame muuta, et aasta pärast ei oleks olukord veelgi kurvem.»
Paltsi hinnangul on languse põhjuseks ebastabiilne majanduskeskkond, mis tuleneb otseselt selguse ja ennustatavuse puudumisest. «Seda võimendab ka poliitiline ebakindlus, kus igal neljapäeval võidakse välja kuulutada uus maks või koormis,» märkis ta. «Valitsus ja ministeeriumid peavad võtma fookusesse majandusteemad, mis ei tähenda ainult uute maksude väljamõtlemist. Uusi makse võime mõelda välja palju tahes, aga kui meie ettevõtted ei ole konkurentsivõimelised oma toodete või teenustega, siis ei ole päeva lõpuks makse millegi pealt korjata.»
Palts lisas, et ettevõtjad otsivad aktiivselt uusi turgusid, ent kui kodune keskkond on ebastabiilne, siis on ka kaugematel turgudel keerulisem. «Enam ei toimi senised regulatsioonid ega reguleerimisel põhinev mudel ega ka senised arusaamad, kuidas ettevõtlust aidata.»
Eksperdid: oleme augus, nüüd tuleb sealt välja ronida
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla sõnul on objektiivseid põhjuseid, mis on Eesti majanduse olukorda halvendanud mitmed. Praegust seisu võrdleb ta auku kukkumisega, pärast mida on valida, kas siunata auku, halba õnne ja kiruda kes iganes selle parandamata jättis ning lamama jääda või kontrollida, kas kondid terved, tõusta püsiti, otsida vajadusel abi ning minna päevaga edasi. «Eesti on majanduse vaates valinud esimese tee ja auku lamama jäänud aga Läti ja Leedu valisid püsti tõusmise,» leidis Uusküla.
Majanduse turgutamiseks on teha aga väga palju ning Uusküla tõi välja kuus valdkonda. Esiteks vajab tema hinnangul Eesti tööstuspoliitikat, seda nii töötleva tööstuse soovitud eesmärke seades ja teiseks nii administratiivsete kui rahaliste vahendite eraldamise. «Kuna rahalise panuse osas on tegemist investeeringuga, siis praegused ressursipiirangud ei ole olulised, küsimus on tasuvuses,» ütles ta.
Teiseks vajab Eesti palju rohkem elektrit. «Praegu ei pakuta kindlust, et ühte kõige olulisemat toomise sisendit piisavalt, stabiilselt ja mõistliku hinnaga tulevikus oleks.»
Kolmandaks on vaja toetada haridust. «Seda eriti ümber- ja täiendõppe kontekstis, sest just keskealiste oskused on tuleviku jaoks võtmetähtsusega sest seal on meil suured põlvkonnad, kes mõjutavad tugevalt majandust. Praegu on näha, et keskealised teenivad vähem kui noored, ning see näitab, et nende haridus ja oskused on suhteliselt halvemad.»
Neljandaks on vaja hoida tervist, sest see ei võimalda üle keskea inimestel tihti tööturul aktiivselt osaleda.
Viiendaks on kaotanud Eesti oma innovatiivsete ja julgete valikute imago, otsused on tingitud pigem hetkeolukorrast, kui pikemast vaatest, kuhu soovitakse liikuda ning mille nimel ollakse valmis riske võtma.
Kuuendaks on vaja valitsusel majandust toetada siis, kui olukord on ootamatult halvem, mitte nagu nüüd, kus toetusi pigem vähendatakse.
Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul on Eesti andnud konkurentsivõime edetabelis kahe aastaga ära 11 kohta. «Kui vaadata nelja põhiteemat - majanduse üldist olukorda, taristut ning valitsuse ja ettevõtete efektiivsust, siis on suurim kukkumine meil sel aastal kahes viimases,» möönis ta.
Hinnang Eesti valitsuse efektiivsuse kohta on küll tublisti halvenenud, kuid me oleme selle näitajaga Lätist ja Leedust ikkagi eespool. «Ettevõtete efektiivsuses oleme Lätist eespool, kuid Leedust jääme maha,» lisas Mertsina.
Küll aga tuleks tema sõnul ettevõtete tootlikkuse languse juures arvestada, et see on paljuski arvestuslik. «Ettevõtted on pika majanduslanguse juures tööjõudu hoidnud, mis on arvestuslikult nende tootlikkust oluliselt vähendanud.»
Eesti majandus on languses juba ülemöödunud aasta algusest, kuid niivõrd halb hinnang meie sisemajanduse olukorra kohta on Mertsina arvates pehmelt öeldes kummaline: «67 riigi hulgas oleme me paigutatud 64. kohale.»
Sellega asub Eesti Peruu ja Argentina vahel, kusjuures isegi Venetsueela ja Botswana on vastavalt kolm ja neli kohta meist kõrgemal. «Seda positsiooni on ilmselt mõjutanud rohkem majandusolukorra muutus, kui selle tegelik olukord,» leidis ta.
Mis puudutab rahvusvahelist investeerimiskeskkonda, siis geopoliitika on seda siinses regioonis oluliselt halvendanud. «Küll on aga üllatav, et kui Eesti ja Soome on selles hinnangus kukkunud 10 ja Leedu 12 kohta, siis Läti on langenud vaid kolm kohta. Kuigi hinnang Eesti kohta (45. koht) on oluliselt halvenenud, peetakse meie rahvusvahelist investeerimiskeskkonda ikkagi paremaks kui Lätis ja Leedus.»
Veel üks valdkond, mis on Eestis tugeva kukkumise teinud, on tööhõive. «Samas on hinnangud Leedu ja Soome tööhõive kohta meist veelgi enam halvenenud. Kui aga vaadata meie tööturul toimuvat, siis töötusemäär on sel aastal küll tõusnud, kuid aasta keskmisena peaks see jääma mõõdukaks,» prognoosis Mertsina. «Eesti majandus jääb küll aasta keskmisena sel aastal langusesse, kuid peaks järgmisel aastal mõõdukat kasvu näitama. Majandusaktiivsuse suurenemine peaks tugevdama ka meie tööturu olukorda. Majanduse kasvule pöördumine peaks parandama ka meie kohta konkurentsivõime edetabelis.»
SEB analüütik Mihkel Nestor lisas, et tema ei tahaks siiski Eesti praegust kukkumist edetabelis kuidagi üle dramatiseerida, sest see ei pruugi põhineda otseselt objektiivsetel muutustel siinses keskkonnas. «Mõeldes viimase aasta peale ja vaadates sinna juurde ettevõtete majanduslikku kindlustunnet peegeldavaid näitajaid, siis on igati loogiline, et vaade majanduskeskkonnale on pessimistlik,» ütles ta. «Oleme pikalt olnud kimpus vinduva majanduslangusega, riigirahanduse seis on nigel, palju on olnud juttu maksutõusudest ja keskkonnaregulatsioonide karmistumine on suurendanud rahulolematust bürokraatia osas. Majandusseisu oodatav paranemine ja maksumuudatuste jõustamine ning nendega harjumine võiks peagi viia taas olukorrani, kus Eesti positsioon edetabelis paranema hakkab. Iseasi, kas see on siis mõjunud positiivselt just konkurentsivõimele.»