Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/03/23/1022822t1h0bc3.jpg)
Euroala turgusid tabas eile taas turbulents: Hispaania ja Itaalia võlakirjade ja aktsiate hinnad kukkusid järsult Euroopa majanduse ägenenud tervisemurede tõttu – ning investorite hirmu tõttu, et Hispaaniast võib saada neljas abipaketi-maa.
10-aastaste Hispaania riigivõlakirjade tootlused (mis on hindadega pöördvõrdelised) hüppasid esmakordselt pärast Euroopa Keskpanga odavlaenukampaaniat üle 6 protsendi.
Hispaania aktsiad pudenesid 3 protsendi jagu madalaimale tasemele alates 2009. aasta märtsist.
Itaalia aktsiate kukkumiseks kujunes 5 protsenti, sealsete 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused saavutasid uueks tasemeks 5,68 protsenti. Hüpe sarnanes Hispaania omaga.
Itaalia kahe suurima panga, UniCrediti ja Intesa Sanpaolo aktsiad langesid 8 protsenti.
Baringsi vanemstrateeg Alan Wilde ütles: «Hispaania ja Itaalia pärast ollakse üsna närvis ja muretsetakse, kas need riigid ikka tulevad toime oma eelarve-eesmärkidega ja stagneeruvate majaduste ümberpööramisega. Hispaania võib lõpuks vajada ELi abi, et teha tegemist oma struktuursete probleemidega.»
Hispaania ametnikud kinnitavad, et ei taotle ELi abi oma raskustes pankade toetamiseks.
Hispaania läbirääkimistesse kaasatud kõrge ELi ametnik ütles, et neil «ei ole plaanis» kasutada euroala 500 miljardi eurose päästefondi raha. Ametnik kinnitas, et Hispaania valitsus on olnud «väga otsusekindel nii eelarve- kui struktuursete reformide küsimuses».
Kuid turud pole kaugeltki veendunud, et Hispaania suudab Kreeka, Iirimaa ja Portugali saatust vältida.
Investorid kardavad, et Hispaania ja Itaalia uued karmid kasinuskavad ja majandusreformide programmid võivad kasvu kinni hoida ja õõnestada nende riikide võimet võlataset vähendada.
«Karm kasinus ja kiire majanduskasv tegelikult omavahel kokku ei käi,» ütles Barcelonas baseeruv analüütik Edward Hugh. «See on napakas olukord. Tekitatakse ebarealistlikke lootusi, mis tulevad kaarega tagasi ja annavad neile hoobi.»
Hispaania on jätkuvalt turul osalejate suurim murelaps. Taas tõstavad pead kahtlused sealse pangandussektori suhtes; muretsetakse ka, et uus valitsus ei suuda täita eelarve-eesmärke.
Eile valas murelõkkesse õli juurde Hispaania keskpanga president Miguel Angel Fernández Ordóñez, kes tunnistas ühel konverentsil Madridis, et Hispaania pangad võivad vajada lisakapitali, kui surutis süveneb.
Hispaanial lasub suur surve tõestada, et riik suudab majanduskasvu tekitada ning eelarvepuudujääki kärpida – vältimaks euroala järgmise abivajaja staatust.
Hispaania töötusmäär on ligi 23 protsenti ja majandus on tagasi languses. Hispaania keskpanga andmetel kujuneb tänavuseks majanduslanguseks 1,7 protsenti.
Mured euroala pärast panid investorid pagema pelgupaikadesse – USA, Saksa ja Suurbritannia riigivõlakirjade rüppe.
10-aastaste USA riigivõlakirjade tootlused kukkusid esmakordselt alates märtsikuust alla 2 protsendi piiri. Saksa võlakirjade tootlused lõid äärepealt kõigi aegade madalusrekordi, peatudes 1,63 protsendi lähistel.
Suurbritannia riigivõlakirjade tootlused kukkusid 2 protsendi peale, riivates juba 300 aasta rekordmadalusi.
Mure sügavust illustreeris ka lühiajaliste Saksa võlakirjade seis: esmakordselt ajaloos langesid 2-aastaste Saksa võlakirjade tootlused allapoole Jaapani omi, kukkudes rekordiliselt madala 9 baaspunkti peale.
Copyright The Financial Times Limited 2012