Konkurentsiamet: hinnad on Eesti tanklates samad neljal põhjusel

Kütusehinnad tanklates, pilt on illustratiivne Foto: Kollaaž

Konkurentsiamet pusis ligemale poolteist aastat küsimuse kallal, kas Eestis on kütusekartell või on hinnad tanklates samad puhtjuhuslikult – nüüd on vastused käes.

On juuli 2023. Värske konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee räägib Postimehele antud intervjuus, kuidas Euroopas on peale Eesti ainult üks koht, kus konkureerivates tanklates sendipealt sama hinda näeb – ja see on Albaania! Kartell? No saame teada – konkurentsiametnikud juba uurivad usinalt, mis Eesti kütuseturul toimub. Nüüd on tulemused väljas ja… võtavad kukalt kratsima. Esiteks, sõna kartell ei kasutata uuringus kuskil.

Kõigepealt, konkurentsiamet vaatas Eesti kütuseturul toimuvat aastatel 2019–2022 ja valimisse võeti üheksa tanklafirmat – sest nemad katvat ära 95–99 protsenti meie turust. Odavast kütusest ei saa Eestis juttugi olla. Kuigi Eesti hinnad liiguvad Euroopa omadega samas taktis, toimus 2022. aasta paiku muutus – enne seda olid Eestis kütusehinnad Euroopa keskmisest madalamal, sealtmaalt aga Euroopa keskmisest kõrgemal.

Bensiini ja diislikütust tarnivad Eestisse põhiliselt kaks tarnijat: Orlen Eesti OÜ (raudteed pidi Leedust) ja Neste kontserni kuuluvad Neste Eesti AS ning Neste Oyj (meritsi Soomest). Mis hinnaga kütust sisse tuuakse, sõltub Plattsi indeksist ja veel paarist tegurist. Plattsi indeksit tahavad asjaosalised aga enda teada hoida ning seda erinevalt nafta turuhinnast avalikult näha ei saa.