Lõpuks ometi: konkurentsiamet ütleb, kas Eestis on kütusekartell või mitte

Jaanipühade ajal teevad kütusefirmad traditsiooniliselt sooduspakkumisi. Foto: Tairo Lutter

Konkurentsiamet analüüsis üle pooleteise aasta Eesti kütuseturgu, et aru saada, kas meil on siis kütusekartell või mitte. Põhjuseks asjaolu, et meie tanklates on valdavalt sama hind. Nüüd andis amet pika töö tulemused välja.

Konkurentsiameti peadirektori Evelin Pärn-Lee sõnul võimaldab ameti läbi viidud analüüs luua alusandmestiku, millega edaspidi turul toimuvat võrrelda ning vajadusel konkurentsi parandamiseks ettepanekuid teha. «Kogutud andmed näitavad, et kütuste hulgiturg on selgelt duopoolne ja jaeturg oligopoolne, samas selle, kas jaeturul võib lisaks esineda ka kollektiivne turgu valitsev seisund, saab esialgu jätta lahtiseks,» ütles Pärn-Lee.

Eesti kütuseturg on oma mahult väike, moodustades vaid murdosa Euroopa Liidu üldisest kütusetarbimisest. Turg on kontsentreeritud. Selle põhjuseks on valdavalt kõrged turule sisenemise barjäärid. Eestis müüakse peamiselt kolme tüüpi kütust: bensiin 95, bensiin 98 ja diislikütust. Tanklavõrgu tihedus on Euroopa üks suurimaid ja suurima tarbimisega piirkonnad on ootuspäraselt Harju- ja Tartumaa. Positiivne on, et valdavalt opereerivad kütuseturul hästi kapitaliseeritud ettevõtjad, kes suudavad tagada stabiilse varustuse ja täita biokütuse nõudeid.