Uuring: iga neljas Eesti inimene kaaluks riigi võlakirjade ostmist (2)

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Eesti Vabariigi 1927. aasta võlakirja intressikupongid.
Eesti Vabariigi 1927. aasta võlakirja intressikupongid. Foto: Romet Kreek

Norstati värske avaliku arvamuse uuringu kohaselt kaaluks riigi võlakirjade ostmist 27 protsenti Eesti inimestest. Veel pisut rohkem on neid, kes arvavad, et riik võikski laenata oma inimestelt ja ettevõtetelt.

38 protsenti Eesti inimestest peab riiklikku võlakirja stabiilseks võimaluseks raha väärtuse säilitamiseks, 29 protsenti riskantseks investeeringuks ja 33 protsenti ei oska seda hinnata. Uuringu käigus küsiti inimeste arvamust, kas riik võiks vajadusel laenata raha välisturgudelt või Eesti enda inimestelt ja ettevõtjatelt. 28 protsenti vastanutest arvab, et laenata võiks Eestist, 25 protsenti välisturgudelt ja 47 protsenti ei oma ses küsimuses seisukohta.

Riigi võlakirja ostmist kaaluks 27 protsenti Eesti inimestest. Nendest omakorda 53 protsenti peamiselt põhjusel, et see on paindlik ja madala riskiga investeering. 23 protsenti kaaluksid võlakirjade ostmist esmajoones patriotismist ning teine sama palju juhul kui võlakirjal on hoiuse intressi ületav tootlus. Profiililt tunneks riigi võlakirjade märkimise vastu suurimat huvi üle 30-aastane kõrgharidusega ettevõtja, maakondade lõikes on kõrgeim huvi Hiiumaal, Läänemaal ja Põlvamaal.

Tagasi üles