Infortar püüab hirmunud välisfondidelt soodsalt Tallinki aktsiaid kätte saada

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Infortari briifing Tallinki aktsionäride vabatahtliku ülevõtmispakkumise asjus. Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
Infortari briifing Tallinki aktsionäride vabatahtliku ülevõtmispakkumise asjus. Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Foto: Sander Ilvest

Infortar teatas esmaspäeval ootamatult kavatsusest teha vabatahtlik väljaostupakkumine Tallinki aktsiatele.

Tähelepanuväärne on, et aktsiaid tahetakse viimasest turuhinnast odavamalt. Veel reede õhtul maksis aktsia 74,3 senti, aga Infortar tahab aktsiaid 55 sendiga, millele lisandub kuus senti dividendi aktsia kohta.

Tallinna börsi kohta on nalja visatud, et headel aegadel ei saa kuidagi aktsiaid ostetud, aga kui tulevad halvad uudised, siis jääb uks väljumiseks kitsaks ja börsilt välja pääsemiseks tuleb ka aknaid kasutada.

Samasugusest olukorrast maalis pildi ka Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt. Majandus on üheksandat kvartalit languses, Eesti riigireitingut just langetati pügala võrra. Kindralid lahkuvad. Laskemoona on puudu. Idanaabri kõrval elamisest me ei pääse.

«Kui fondijuht kusagil Londonis või New Yorgis vaatab gloobust ja Eesti mahub Peterburiga sama näpu alla, võib tekkida kõhe tunne,» lausus ta. «Tallinna börsil on Tallinki aktsiate päevakäibeid nii väikesed, et fondidel kuluks aastaid sellises tempos aktsiatest lahtisaamiseks. Seetõttu me pakume neile võimalust aktsiatest lahti saada. Miks me peaks neile paremat hinda maksma?»

Ta märkis, et tegemist on vabatahtliku pakkumisega. See tähendab, et kes ei taha, ei pea aktsiaid müüma. Keegi ei võta neid jõuga käest. Aktsia ajalooliste hindadega võrreldes ei tundu hind üldse kehv, kuna suurte summadega siit turult praeguse vaikelu juures välja ei pääse.

Börsilt ei kao

Hanschmidt ütles, et tema usub nii Infortari kui Tallinkisse. Kuigi väikeinvestorid spekuleerisid LHV foorumis, et see võib tähendada Tallinki börsilt kadumist, siis tema sõnul pole nii. Tallink jääb börsile. See pakkumine on mõeldud nõrkade käte ära raputamiseks. Tema oma Tallinki aktsiaid müüa ei kavatse.

Vähemalt 50-protsendine osalus annaks Infortarile võimaluse raamatupidamislikult Tallinki tulemusi teisiti konsolideerida. Praegu kuulub Infortarile 46,8 protsenti Tallinki aktsiatest. Kuigi 50-protsendise künnise ületamine võiks tuua kohustuse teha aktsiate väljaostupakkumine, kehtib siin erand. Kui vähemalt 50 protsenti saavutati vabatahtliku ülevõtmispakkumise tulemusena, ei pea kohustuslikku pakkumist tegema.

Kui suurtel fondidest omanikel võivad olla silmis tänupisarad, et suurte geopoliitiliste riskidega turult saab suures mahus väljuda, siis väikeinvestoritele võib olukord näida teistsugune. Kui suurinvestor ostab aktsiaid kokku, annab see signaali, et ehk tahetakse kunagi kõik Tallinki aktsiad välja osta. Et nüüd tehakse pakkumine turuhinnast madalamalt, soovitaks justkui vältida selliseid spekulatsioone ja vajadust osta aktsiaid kallimalt.

Raha näib jaguvat

Teistpidi võttes, kui aktsiatega kimpus olnud välisfondid minema saavad, võib see võtta aktsia kohalt pideva potentsiaalse müügisurve. Ehk võib aktsia seejärel isegi tõusma hakata?

Siiski pole veel tegemist pakkumisega, vaid kavatsusega. Et sellest saaks pakkumine, peab finantsinspektsioon asjale andma heakskiidu. Infortar märkis, et neil on külluses raha aktsiate väljaostmiseks.

Ehk püüab Infortar teha Tallinkiga sarnast kavalat tehingut nagu Läti Gazo ostuga. Ka seal oli potentsiaalsetel ostjatel nii suur hirm naha vahel, et ei julgetud osta või oleks pidanud võtma pangalaenu. Infortar tegi siis pakkumise ja teatas, et neil on see raha juba koos. Infortar kasutas ära Ukraina sõja kaudset negatiivset mõju. Kas seekord õnnestub sama trikiga – Eesti kohta aina tulnud halbade uudiste valguses – välisinvestoritelt aktsiad välja raputada, seda näitab tulevik.

Väga huvitav saab olema Norra naftafondi hoiak. Väärtpaberiraamatu andmetel on tegemist küll alles suuruselt 11. Tallinki omanikukontoga, kelle käes on 0,86 protsenti aktsiatest. See oleks mõnes mõttes märgiline: kas kõigil välisinvestoritel on jänes püksis või mitte.

Hanschmidti sõnul tema ei usu, et Venemaa hakkaks Eestiga sõdima. Oleme ju nii Euroopa Liidus kui NATOs. Ja kui hakkaks, siis ilmselt osana kolmandast maailmasõjast.

Tallinki aktsia reageeris esmaspäeval uudistele 4,7-protsendise kukkumisega, 0,708 euroni. Päeva sees sai näha ka 0,68-eurost aktsiahinda. Aktsia käive oli tavatult suur ehk ligi 1,5 miljonit eurot.

Tagasi üles