Advokaadid selgitavad: isikuandmete säilitamisel peab olema eesmärk

Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Priit Põld ja jurist Liis Leedo. Foto: Erakogu / COBALT

Läbimõtlemata isikuandmete kogumine ja säilitamine võib põhjustada nii ettevõtetele kui ka inimestele, kelle andmed on kogutud, suuri probleeme. Selleks, et riske maandada, peavad ettevõtted isikuandmete kogumisel paika panema ka nende säilitusperioodid, kirjutavad Priit Põld ja Liis Leedo advokaadibüroost COBALT.

Ettevõtted töötlevad igapäevaselt oma äritegevuse käigus väga suurt hulka isikuandmeid. Samas tekitab tihti segadust, kui kaua tohib isikuandmeid säilitada, olgu need paberkandjal, arvutis digitaalsel kujul, e-kirjadena postkastis või mõne teenusepakkuja pilveplatvormis.

Probleem tõusetub, kui alles hoitakse rohkelt digiprügi ning lekivad kümneid aastaid säilitatud isikuandmed, mida tegelikult poleks olnud vaja säilitada. Nii juhtus näiteks hiljutise laia kõlapinda tekitanud andmelekke puhul. Ei ole harvad ka olukorrad, kus ettevõtted ei kustutagi kogutud isikuandmeid, sest mine tea, millal neid võib vaja minna.