/nginx/o/2012/04/11/1049168t1hd10f.jpg)
Euroopa Liidu ametnikud annavad viimast lihvi üksikasjalikule majanduskasvu kavale, mille loodavad avalikustada tuleval nädalal.
Brüssel valmistub sekkuma liikmesriikide tööpoliitikasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samal ajal on investorid, ehmununa surutise süvenemise väljavaatest euroala lõunaosas, lükanud Hispaania laenukulud nelja kuu kõrgeimale tasemele.
Euroopa Komisjoni 28-leheküljelise plaani kavand kutsub riikide valitsusi üles rakendama tervet rida töökohtade-tekitamise-poliitikaid, muuhulgas kärpima tööjõuga seonduvaid makse ning nihutama selle koorma omandile, energiale ja heitgaasidele.
Ühtlasi kutsutakse riike üles tühistama allesjäänud piiranguid tööjõu liikumiselt ELi territooriumil, väites, et nimetatud tõkked on takistanud oskustega töötuid siirdumast riikidesse, kus tööjõudu napib.
Kavandist kostev üleskutse eemaldada reisipiirangud Bulgaaria ja Rumeenia töölistelt võib osutuda vastuoluliseks Prantsusmaal, kus nimetatud piirangud jätkuvalt kehtivad. Migratsiooniküsimustest on kujunenud president Nicolas Sarkozy tagasivalimiskampaania keskne element.
Fookuse nihe majanduskasvule tuleb olukorras, kus ametnikud väljastpoolt Euroopat nõuavad üha häälekamalt, et euroala taganeks kasinusnõuetest vankuvate perifeeriamaade suhtes, mis on libisemas tagasi majanduslangusse.
Euroametnikud osutavad sellele, et kavand – mille Financial Times oma valdusse sai, koos kahe Euroopa tööhõivehädasid kirjeldava «töödokumendiga» – on alles komisjoni direktoraatide vahel arutamisel ning võib lõppversioonis erineda.
Kokkuvõttes on aga ilmne, et tegemist on Brüsseli otsustavalt hoogustuva katsega asuda jälgima ja kujundama liikmesriikide tööjõupoliitikaid – peegeldades mullust manöövrit haaramaks karmim kontroll riikide eelarvete üle.
Hetkel on ELi võimalused tööhõivepoliitikaid mõjutada piiratud, kuid plaanis väidetakse, et sellised küsimused tuleb tsentraliseerida osana euroala püüdlustest majandusliidu suunas.
Kavandis kirjutatakse: «Kriis on veelgi enam paljastanud ELi majanduste ja tööturgude omavahelise seotuse ja sõltuvuse, rõhutades vajadust lisada uuele majandusjuhtimisele ka tööhõive- ja sotsiaalpoliitikate tugevam koordineerimine.»
Plaan oleks panna püsti ka «tabloo», millel jookseks riikide tööhõivealaste saavutuste hetkeseis.
Copyright The Financial Times Limited 2012