Eesti võttis vastu seaduse, mis lubaks valitsusel öelda, mis on tõde ja mis vale

Riigikogu istung. Foto: Tairo Lutter

Juuni alguses võeti riigikogus vastu uus seadus, millega hakkab Eesti täitma Euroopa Liidu infoühiskonna seadust. See on viimaste aastate üks enim vastakaid arvamusi tekitanud seadus, sest see annab riigiasutustele seninägematu võimutäiuse.

Juuni alguses läbis riigikogus kolmanda lugemise bürokraatliku nimega seadus «Infoühiskonna teenuse seaduse, autoriõiguse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus».

Sellega lubab Eesti, et me teeme seda, mida Euroopa Liidu digiteenuste määrus (Digital Services Act, DSA) meilt nõuab. «Eelnõu tagab ELi digiteenuste (DSA) määruse nõuetekohase ja mõjusa täitmise, et paremini tõkestada ebaseadusliku veebisisu levikut, paremini kaitsta digiteenuste kasutajate sõna- ja teabevabadust ning ühtlustada digiteenustele kohalduvaid nõudeid Euroopa Liidu siseturul. DSA määrus seab eraldi kohustused väga suurtele digiplatvormidele, millel on ELis üle 45 miljoni kasutaja, näiteks Youtube, Facebook, Instagram, Tiktok, X, Amazon, booking.com,» selgitasid Eesti seadusetegijad.