:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
/nginx/o/2024/06/14/16151157t1hea7c.jpg)
Venemaa on pärast seda, kui USA laiendas agressori vastu kehtestatud sanktsioone, võtnud valuutade võrdlusalusena kasutusele jüaani ja rubla vahetuskursi, kirjutas Business Insider.
Ameerika Ühendriigid tutvustasid kolmapäeval uut Venemaa vastu suunatud finantssanktsioonide paketti, mis võtsid muu hulgas sihtmärgiks Moskva börsi, riikliku arvelduskeskuse ja riikliku arveldusdepositooriumi, mis kõik tegutsevad vahendajatena Venemaa valuutaturul toimuvas dollarikaubanduses. Uued USA piirangud on suunatud kõikidele ülemaailmsetele finantsasutustele, kes töötlevad tehinguid Venemaaga.
Uued sanktsioonid sundisid Moskva börsi dollari- ja eurokauplemist lõpetama, põhjustades turul suurt segadust. Sotsiaalmeedias kirjutati, et sanktsioonid võivad teha lõpu rubla konverteeritavusele, mistõttu kiirustasid paljud oma rublasid vahetuspunktidesse «kõva» valuuta vastu vahetama.
Keskpangal tuli reageerida
Sekkuda tuli Venemaa keskpangal, kust kinnitati, et inimeste dollari- ja eurohoiused on kaitstud ja rubla konverteerimine jätkub. «Ettevõtted ja eraisikud saavad jätkuvalt osta ja müüa USA dollareid ja eurosid Venemaa pankade kaudu. Kõik USA dollarites ja eurodes olevad rahalised vahendid kodanike ja ettevõtete kontodel ja hoiustel on jätkuvalt kaitstud,» kinnitas keskpank.
Keskpank lisas, et nende andmetel on praegu peamine valuuta jüaan, mis moodustab 54 protsenti tehingutest. «Seega võetakse rubla võrdlusvaluutana kasutusele Hiina jüaan pärast seda, kui USA laiendas kolmapäeval Venemaa-vastaseid sanktsioone,» raporteeris keskpank neljapäeval.
«Sõbralike valuutade» ja rubla kasutamine kaubanduses on Venemaal kasvanud iga kuuga. Kreml hakkas otsima alternatiivseid kaubanduspartnereid ja maksesüsteeme agaralt pea kohe pärast Ukraina ründamist. Venemaa isoleeritus teistest suurriikidest on soodustanud tema kaubavahetust Hiinaga, mis kasvas eelmisel aastal 26,3 protsenti rekordilise 240,1 dollarini, näitavad Hiina tolliandmed. Venemaa on edestanud Saudi Araabiat Hiina peamise toornafta allikana ning tarned hüppasid vaatamata lääne sanktsioonidele enam kui 24 protsenti.
Hiina riigi kontrolli all olev ajaleht Global Times viitas mais juhtkirjas kasvavate kaubandussidemete tähtsusele laiemate suhete jaoks, öeldes, et Hiina on olnud Venemaa suurim kaubanduspartner 13 aastat järjest. «Need saavutused ei ole kerged ja need on saavutatud mõlema riigi poolt, ületades erinevaid väliseid väljakutseid ja ebasoodsaid tegureid, tuues esile Hiina-Vene suhete kindla aluse,» seisis juhtkirjas.
Lisaks on Venemaa sundinud Indiat tasuma viimasele saadetud naftatarnete eest jüaanides, kuid sealsed importijad pole seda kuigi suures mahus seni aktsepteerinud.
Neljapäeval teatas Venemaa keskpank lisaks, et «sõbralike riikide» valuutad ja rubla moodustavad praegu koguni 80 protsenti Venemaa väliskaubandusmaksetest. Venemaa liider Vladimir Putin kordas juuni alguses taas oma üleskutset lõpetada järk-järgult USA dollari ja teiste «mürgiste» valuutade kasutamine. Moskva töötab ka suurte arenevate riikide BRICS-blokiga makseplatvormi loomisel, et vältida aastakümneid maailmas domineeriva reservvaluuta, USA dollari kasutamist.
Kauplejate kulud kasvavad
Siiski toovad muudatused analüütikute hinnangul tõenäoliselt kaasa turuosaliste kulude suurenemise kõrgemate vahendustasude ja suuremate ostu-müügi kursivahede ning kursside pidevate kõikumiste tõttu. Piirangud on pannud ka paljusid mõtlema, kui hästi vahetuskursid töötavad ja kui palju kulud kasvavad.
Küsimus on selles, kas ja kuidas võivad mõjutada jüaanitehingud Venemaa väliskaubandust. Tõenäoliselt loobuvad Hiina pangad USA survel järk-järgult koostööst Venemaa riikliku arvelduskojaga, rääkis anonüümsust palunud Venemaa keskpanga lähedane isik Bloombergile. Siiski jätkavad nad jüaani likviidsuse pakkumist impordi toetamiseks, ütles ametnik.
«Üldiselt on tunne, et peamised kulud on seotud teabe puudumisega vahetuskursside ja -voogude kohta, kuid mitte valuutapuudusega,» märkis Rosbanki analüütik Jevgeni Košelev.