/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/14/16149851t1h8aa3.jpg)
Swedbanki krediidiriski kontrolli osakonna juhi Urmas Simsoni sõnul saab Euroopa Liidu 4-protsendilist keskmist majanduskasvu nelja aasta jooksul vaadates öelda, et tegemist on paigalseisuga.
«Ma julgen arvata, et kunagi tulevikus me nii seda vaatamegi – et 2020. aastatel valitses majanduses stagflatsioon, ehk siis suhteliselt madal majanduskasv suhteliselt kõrge inflatsiooniga,» märkis Simson pressiteates.
Ta nentis, et Eesti majandus on langenud üheksa kvartalit järjest. «Samas, kui 2008. aasta majanduskriisis kukkus majandus nelja kvartaliga üle 15 protsenti, siis praegu on langus püsivhindades olnud 6 protsenti, nominaalselt on sisemajanduse koguprodukt (SKP) aga oluliselt kasvanud. Käimasolev majanduskriis on seega varasemaga võrreldes pigem vaikne libisemine ja paigalseis,» rääkis Simson.
Kuigi palju on räägitud sellest, kui jubedad on Eesti viimase kahe aasta majandusnäitajad, toonitas Simson aga, et veel 2020. ja 2021. aastal oli Eesti Euroopa riikide majanduskasvu edetabelis Iirimaa järel teisel kohal. Kaks aastat hiljem peame nentima, et kui panna kokku viimased neli aastat, jääb Eesti majandustulemus suhteliselt tagasihoidlikuks.
«Kui 2020–2023 oli Euroopa Liidu keskmine majanduskasv püsivhindades 4 protsenti, siis Eestis oli see samal perioodil 2,4 protsenti, mis kukutab meid teiste Euroopa riikide võrdluses viimase kuue sekka. Meid edestavad seejuures nii Rootsi, Läti kui ka Leedu. Samas jäävad meist tahapoole Soome ja Saksamaa. Paraku tõotab ka käesoleva aasta väljavaade meile jätkuvalt Euroopa Liidu keskmisest kehvemat majanduskasvu. Seda indikeerib ka hiljuti Swedbanki poolt läbiviidud tööstusettevõtete prognoos,» ütles Simson.
Võlakoormus on jätkuvalt Euroopa madalaim
Eesti avaliku sektori võlakoormus on aga jätkuvalt Euroopa madalaim. Eurostati andmete järgi on see 19,6 protsenti sisemajanduse koguproduktist. Lätis ja Leedus jääb see 40 protsendi ja Rootsis 30 protsendi kanti.
«Kui üldiselt on Euroopa Keskpank inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärasid tõstnud, mõjutades majandusaktiivsust negatiivselt, siis riigid on käitunud vastupidi. Avalik sektor on üritanud oma majapidamisi ja ettevõtteid toetada nii palju kui võimalik ja see hoidis eurotsooni keskmise eelarvedefitsiidi 3,6 protsendi tasemel SKP-st. Kusjuures pandeemia-aastatel oli eurotsooni riikide eelarvedefitsiidi tase veelgi kõrgem, vahemikus 5–7 protsenti SKP-st,» tõi ta välja.
Süsteemis kiiresti kasvanud raha hulk on Simsoni sõnul vähendanud raha väärtust ja seeläbi võlakoormust tervikuna devalveerinud. «Eurotsooni võlakoormuse tase on kukkunud 97 protsendilt 89 protsendile. Võlakoormuse suhtarvu langetanud kiire SKP nominaalkasv on loonud justkui riikidele uue võimekuse laenu võtta ja tulla toime ka kõrgemate intressidega. Selle vastutasuks said kõik eurode omanikud tunda lühiajalist kõrget inflatsiooni,» selgitas Simson ning lisas, et tagasi vaadates tundub, et riik oleks võinud 10 aastat tagasi madalate intressimäärade juures laenu võtta, sest see oleks ajas ära devalveerunud.
«Viimaste andmete järgi on tööpuudus Eestis 7,8 protsenti, mis ei ole pikemas ajaloolises võrdluses kõrge tase. Tööpuuduse suhteline stabiilsus on olnud viimase kahe aasta jooksul võimalik, sest ettevõtete seis oli 2022. aasta alguses väga hea – seda nii likviidsuspuhvrite kui ka võlakoormuse valguses. Möödunud on kaks väga keerulist aastat, kuid tööpuudus ei ole oluliselt kasvanud. Ma ütleksin, et tööpuudus 6–8 protsenti ongi ideaalne, sest ka liiga madal tööpuudus pärsib majanduskasvu ja -aktiivsust, sest siis räägime me tööjõu defitsiidist,» lausus Simson.
Samuti ei ole tema sõnul siiani ka eraisikute laenuportfellides näha olulisi sissetulekute kaotusi ja võlgnevuste kasvu. Viimased kaks aastat on olnud majapidamistele üllatavalt leebed.
Käesoleva aasta mai seisuga oli aastane hinnatõus Eestis 2,9 protsenti. Viimaste aastate tipphetkel ulatus tarbijahinnaindeksi aastane tõus aga koguni 25 protsendini.
«Eurotsooni keskmine hinnatõus on praegu 2,4 protsenti, millega on jõutud üsna lähedale Euroopa Keskpanga seatud 2 protsendi eesmärgile. Mis saab edasi? Kas inflatsioon jääb 2 protsendi juurde püsima? Seda me ei tea, sest kogu vahepealne rahapakkumise kasv ei ole justkui kõik hindadesse jõudnud. Kui majandusaktiivsus tõuseb ja rahapakkumine hakkab taas tänu madalatele intressimääradele tõusma, võib ka inflatsioon kiiresti taas tõusma hakata,» hoiatas Simson.
Pärast kaks aastat kestnud intressitõuse langetas Euroopa Keskpank hiljuti intresse. Sellele järgneb ka laenudega seotud kuue kuu Euribori langus, mis praegu on ligi 3,75 protsenti.
«2024. aasta alguses, kui intresside languse ootused olid suurimad, arvati, et kuue kuu Euribor kukub alla kolme protsendi juba selle aasta suvel. Nüüd ootab turg, et see juhtub järgmise aasta juulis. Ehk ootused Euribori langustempole on märkimisväärselt ajas edasi nihutatud. Küll aga arvatakse nüüd, et see madalam tase jääb pikemaks ajaks. Kui enne arvati, et Euribor kukub kiiremini, kuid läheb üsna kiiresti üles tagasi, siis nüüd ennustatakse, et see kukkumine juhtub hiljem, kuid on püsivam,» sõnas Simson.
«Samas, eks nende intressimäärade puhul võime ju ennustada ühte- ja teistpidi, kuid seda, mis tasemele intressimäärad ja inflatsioon pikaajaliselt jääb, seda näeme mõne aasta pärast. Praegu on olnud pigem lühiajaline korrektsioon allapoole,» lisas ta.