Riigikaitsekuludeks võlakirjad: siis oleks ka inimesed valitsuse suhtes nõudlikumad (7)

Romet Kreek
, majandusajakirjanik
Copy
Eesti Vabariik lasi 1927. aastal raha- ja pangandusreformiks välja USAs ja Inglismaal riigivõlakirjad. 
Eesti Vabariik lasi 1927. aastal raha- ja pangandusreformiks välja USAs ja Inglismaal riigivõlakirjad. Foto: Romet Kreek

Kui võrrelda Eestit Läti või Leeduga, siis seal on börsil valitsuse võlakirjad. Riigid lasevad neid regulaarselt välja juba kümneid aastaid. Eestis valitseb selle koha peal vaikus.

Valitsusest tuleb vastakalt segaseid signaale selles kohta, kas piirata eelarvepuudujääki maksutõusude, kulude kärbete või laenu võtmisega või siis kombinatsiooniga nendest kolmest.

Tõenäoliselt oleks nii poliitiliselt kui ka inimestele kaitsemaksust vastuvõetavamad kaitsevõlakirjad. Börsi ja kapitaliturgude esindajad ootavad juba ammu väikeinvestoritele suunatud riigivõlakirju, mis oleksid likviidsed ehk börsil kaubeldavad. Nii võiksid kohalikule börsile tulla väikese nimiväärtusega (näiteks sada või tuhat eurot) sihtotstarbelised võlapaberid.

Kolmapäeval teatas kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm, et ta lahkub pettumise tõttu, kuidas poliitikutele ei jõua ikka kohale, et kohe kiiresti on vaja osta 1,6 miljardi euro eest laskemoona. See on väga suur raha ja lõhkisest riigieelarvest seda ei leia. Aga seda raha on võimalik laenata võlakirjade vormis – Eestist ja/või mujalt. Ehk ajatada laskemoona eest tasumist pikema ajaperioodi peale.

Neile, kes on patoloogilised valitsuse raha laenamise vastased, võiks olla rahustuseks, et see ei lähe riigi jooksvate kulude katteks, vaid investeeringuks riigi püsimisse.

Tagasi üles