Euroala ja Eesti kiire hinnatõus on taltunud tänu energiahindade langusele, aga ka keskpanga karmistunud rahapoliitikale. See on majandusele kibe, kuid vajalik ravim, rääkis Eesti Panga president Madis Müller riigikogus Eesti Panga 2023. aasta tegevusest ülevaadet andes.
Madis Müller: oleme hinnastabiilsuse eesmärgile lähemal
«Euroopa Keskpanga nõukogus langetatud rahapoliitilistele otsustele tagasi vaadates saan selgelt öelda, et neil on olnud oodatud mõju ja need on meid hinnastabiilsuse eesmärgile lähemale toonud,» ütles Müller, toonitades, et piisavalt aeglane hinnatõus on majanduskasvu ja inimeste igapäevase toimetuleku oluline nurgakivi. «On väga tähtis, et keskpank oleks valmis kiirele hinnatõusule reageerima,» ütles ta.
Euroopa Keskpanga nõukogu tõstis alates 2022. aasta juulist euroala baasintressimäärasid kokku kümme korda 4,5 baaspunkti võrra, mis on ühisraha ajaloos kõige järsem intressimäärade tõstmise tsükkel. Samas oli ka euroala hinnatõusu tempo mitme kriisi koosmõjul rekordiliselt kiire, ulatudes oma haripunktis, 2022. aasta oktoobris üle 10 protsendi. Nüüdseks on see maikuu andmeil aeglustunud euroalal 2,6 protsendile ja Eestis 2,9 protsendile.