Eesti turismisektori väljakutsed: Kas optimism või pessimism tulevikuks?

Jana Kutirkina
, suvereporter
Copy
Pärnu, 24.05.2024
Pärnu, 24.05.2024 Foto: Mailiis Ollino

Hoolimata sellest, et Euroopa Komisjon annab Eesti linnadele tiitleid, mis soodustavad turismi arengut Eestis, paneb Statistikaameti 7. juunil avaldatud statistika, mis näitab turistide arvu vähenemist 7% võrra võrreldes 2023 aastaga, tõsiselt mõtlema selle üle, kui kiiresti taastub Eesti turismisektor pärast viimase nelja aasta jooksul aset leidnud kriise ja mida selleks teha tuleb.

Alates 2020. aastast on turismisektor olnud järjepidevalt mõjutatud negatiivsetest teguritest. «Vaieldamatult suurima mõjuga oli pandeemia aeg, mille jooksul olime sunnitud äritegevuse mitmel korral peatama või siis töötasime piirangutega,» räägib Pärnu Viiking Hotelli tegevdirektor Kairi Lusik. Teguritest, mis veel mõjutasid turismisektorit, jätkab Tartu Dorpat Hotelli ning Hotell Lydia müügi- ja turundusjuht Angela Järg: «Koroonakriisi järel tuli ka tööjõukriis ja sellele järgnes kohe Ukraina sõjast tingitud kriis, mis tekitas väliskülastajate jaoks julgeoleku ja turvalisusega seotud hirme.»

Mis puudutab 2024. aastat, siis praegu on kogu turismisektori peamiseks väljakutseks suurenenud kulud, käibemaksu tõus ning rahvusvahelise turu madal nõudlus. «Kõik kulutused on suurenenud: rendid, palgad, toit, joogid – see kõik viib halvema kasumlikkuseni. 2024. aasta aprillis oli kogu Tallinna hotelliturg languses, meie vastav konkurentsikomplekt (suured hotellid kesklinnas, 4-tärni pakkumine) oli mahult -9% languses,» kommenteerib Original Sokos Hotel Viru tegevdirektor Petri Schaaf. Hinnatõus mõjutab negatiivselt ka külastajaid ja nende valmisolekut maksta lisateenuste eest puhkuse ajal, lisab Lusik.

Tagasi üles