Eksperdid: renoveerimisest peab saama uusarenduse tüüp (2)

BNS
Copy
Renoveerimisel olev kortermaja.
Renoveerimisel olev kortermaja. Foto: Tairo Lutter

Eksperdid nii avalikust kui ka erasektorist rõhutavad, et energiatõhususe kõrval tuleb mõelda ka hoonete ruumikvaliteedi tõstmisele, nähes sealjuures renoveeritud hoonetes uusarenduse potentsiaali.

Eesti Kunstiakadeemia korraldatud renoveerimisteemalise vestlusõhtu avasõnas võttis rektor Mart Kalm kokku, et lõviosa eestimaalastest elab nõukogudeaegsetes massiehitistes, mis on praeguseks amortiseerunud kogu Euroopas. Nii võiks Kalmu sõnul Eesti uueks ekspordiartikliks saada just innovaatilised renoveerimislahendused, mis energiasäästu kõrval parandavad mahuliselt ka vanade tüüphoonete ruumikvaliteeti. Mõtet toetas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) puitarhitektuuri uurimiskeskuse PAKK juht Anna Tommingas, kelle sõnul ei tohiks unustada, et Eesti ei ole renoveerimislaines üksi ning tegu on üleeuroopalise väljakutsega.

Eestil tuleb 2050. aastaks renoveerida pool oma korterelamufondist, mis tähendab reaalsuses 14 000 hoone uuendamist. Mahuline renoveerimine hõlmab hoonete vahelise avaliku ruumi ja individuaalsete hoonete ümberkujundamist, et parandada elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab mitte ainult hoonete soojustamist, vaid ka uute funktsionaalsete ruumide lisamist, nagu rõdud ja liftid, mis suurendavad elamispinna kvaliteeti ja suurust. Lahendusena näevad arhitektid siin tehastoodetavate tüüplahenduste loomist, mis lubab ruumide suurusi ja olemust vastavalt vajadusele ümber mängida.

Tagasi üles