Aprillis toimus ekspordis kiire pööre paremusele

Tõnu Mertsina Foto: Tairo Lutter

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul toimus aprillis ekspordis kiire pööre paremusel, taga oli mineraalsete toodete väljaveo suurenemine ja tugevam reekspordi kasv.

Aprillis suurenes kaupade eksport Eestist aastases võrdluses kolm protsenti. Eesti päritolu kaupade eksport vähenes küll ühe protsendi jagu, kuid ka see näitas Mertsina sõnul varasema tugeva languse kiiret taandumist. «Viimati nägime sellest paremat tulemust 2022. aasta oktoobris, mil väljavedu kasvas protsendi võrra. Esialgsete arvestuste järgi kasvas eksport aastases võrdluses püsivhindades ehk ekspordihinna muutuse mõju arvestamata,» ütles Mertsina.

Kui viimastel aastatel on kaupade eksport aprillis kuises võrdluses oluliselt vähenenud, siis selle aasta aprillis oli Mertsina sõnul Eesti päritolu kaupade ekspordi vähenemine tagasihoidlik ja koos reekspordiga see isegi kasvas. «Seega mõjutas selle aasta eksporti küll möödunud aasta madalam võrdlusbaas, kuid sel aastal toimus ka tegelik paranemine. Samas ei ole aprillis ekspordilanguse kiire taandumise taga mitte üksikute kaupade, näiteks mineraalsete toodete tugevam kasv, vaid paljude kaupade väljaveo väiksem langus,» rääkis ta.

Enim kasvas mineraalsete toodete väljavedu

Kõige enam suurenes aprillis mineraalsete toodete ehk õlitoodete ja turba väljaveo kasv, millele järgnesid masinad ja seadmed, kakao- ja plasttooted ning mõõteseadmed. Tugeva langusega olid aga kokkupandavate ehitiste, raua ja terase ning teravilja väljavedu. Eesti päritolu kaupade ekspordi langus oleks aprillis kiiresti taandunud ka mineraalseid tooteid arvestamata. Kakaotoodete ekspordikasv tuli peaaegu võrdsetelt Valgevene ja Venemaa suunalt.

Riikide järgi suurenes aprillis eksport enim Prantsusmaale, millele järgnesid suurema vahega Leedu ja Saksamaa. Prantsusmaale ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mineraalsete toodete väljavedu. Leetu veeti rohkem, puit-, raud- ja terastooteid ning Saksamaale piimatooteid ja kokkupandavaid ehitisi.

Ekspordiootused on viimastel kuudel pisut paranenud

«Eesti tööstusettevõtete ekspordiootused on viimastel kuudel küll veidi paranenud, kuid pikaajalise keskmisega võrreldes on need ikka veel väga nõrgad. 78 protsenti tööstusettevõtete jaoks on ebapiisav nõudlus peamine majandustegevust piirav põhjus – see on oluliselt suurem osakaal kui meie lähiriikides Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus,» ütles Mertsina.

Eestist eksporditud kaupade turuosa maailmakaubanduses on küll marginaalne, kuid meie eksport on hästi järginud maailmakaubanduses toimunud muutust. Koos mahtude languse taandumisega maailmakaubanduses, on ka Eesti päritolu kaupade ekspordilangus aeglustumas.

«Kuigi välisnõudlus on jätkuvalt nõrk, paraneb see tasapisi. Euroala, kuhu Eestist suunatakse veidi üle poole kaupadest, ostujuhtide indeks näitab juba mitmendat kuud majandusaktiivsuse kasvu. Majapidamiste ostujõu paranemine, intressimäärade langus ja samal ajal paljudes riikides ettevõtete subsideerimine toetavad välisnõudluse paranemist,» lisas Mertsina.