Swedbank: inimeste hinnatõusu ja töö kaotamisega seotud hirmud vähenevad

Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik. Foto: swedbank

Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku hinnangul aeglustub hinnatõus, mis parandab tasapisi ka majapidamiste majandusliku kindlust.

«Mais püsis keskmise tarbimiskorvi maksumus aprilliga sarnasel tasemel. Aastatagusega võrreldes on kaubad ja teenused kallinenud 3 protsendi võrra. Maikuu hinnatõus vastas Swedbanki prognoosile. Aasta kokkuvõttes ootame endiselt 3,5-protsendilist inflatsiooni,» kommenteeris Elmik. Järgmistel kuudel on hinnatõusu tempo rahulik. 3,5-protsendisest oodatavast hinnatõusust pool tuleb käibemaksu ja aktsiisimaksude muutustest.

«Hinnatõusu aeglustumine tõstab tarbijate ostujõudu ja suurendab majapidamiste kindlustunnet. Swedbanki klientide keskmine netopalk on viimastel kuudel kerkinud 6–7 protsenti aastatagusega võrreldes. Majapidamiste majanduslik kindlus tasahilju paraneb. Nii hinnatõusu kui ka töö kaotamisega seotud hirmud on vähenenud,» kirjeldas vanemökonomist.

Ta tõi välja, et toit kallines mais eelmise kuuga võrreldes taas märgatavalt. «Värskete marjade hooaeg algas tänavu sooja ilma tõttu varem. Suurematest kaubagruppidest on kõige rohkem kallinenud maiustused. Šokolaadi hind tõusis, kuna vähene saagikus Lääne-Aafrikas on kolmekordistanud kakaoubade hinna. Eelmise aasta detsembrist alates on toidukaupade hinnad kerkinud Eestis 4 protsenti. Eestis on toit kallinenud naabritest rohkem ka maksumuudatuste mõjul,» selgitas ta.

Samas transpordi hinnad aprilliga võrreldes langesid. Lennukipiletid odavnesid, kuna koolivaheaeg lõppes, mootorikütuste hindu mõjutas aga nafta hinna langus. «Murepilved Hiina majanduse kohal ja OPECi tootmispiirangute lõdvendamine tõid nafta hinna maailmaturul veidi allapoole. See vähendas kütuste hindu ka Eesti tanklates, seda hoolimata diislikütuste aktsiisi tõusust,» kirjeldas Elmik.

Turismi kõrghooaja algus tõstis aga majutuse ja toitlustuse hindu, ent Elmiku sõnul on Eestis majutuse hinnad viimase viie aasta jooksul tõusnud siiski oluliselt vähem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Välisturiste on endiselt veerandi võrra vähem kui 2019. aastal, sest Eesti kui sihtriigi atraktiivsus on kahanenud sõja ja märgatavalt tõusnud hinnataseme tõttu.