/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/12/23/887616t1h0198.jpg)
Eesti Panga nõukogu otsustas veerandi oma mullusest kasumist kanda riigieelarvesse, keskpanga juhatus oli sellele vastu, kuid kasumieraldist nõudis rahandusminister Jürgen Ligi.
Eesti Pank loovutab veerandi kasumist riigieelarvesse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aastal sai Eesti Pank 22,7 miljonit eurot kasumit. Nõukogu otsustas suunata kolmveerand kasumist keskpanga reservidesse ja veerandi ehk 5,7 miljonit eurot riigieelarvesse.
Teisipäeval toimunud korralisel istungil otsustas nõukogu, et Eesti Panga omakapitali tase võrrelduna eurosüsteemiga (euroala keskpangad ja Euroopa Keskpank) peab kasvama sama suureks, kui on Eesti Panga osalus eurosüsteemis. Otsuse tegemisel arvestas nõukogu, et seoses finantskriisiga euroalal on oluliselt kasvanud Eesti Panga riskivarade maht.
Nõukogu otsus tähendab, et praeguselt 0,37 miljardi euro tasemelt peab keskpanga omakapital tõusma 1,31 miljardi tasemeni. Praegu on Eesti Panga omakapitali maht 0,07 protsenti eurosüsteemi omakapitaliga võrreldes, samas kui Eesti Panga osalus euro süsteemis on 0,26 protsenti.
«Nõukogu tegi kaugelevaatava otsuse, millega tagame Eesti Panga usaldusväärsuse. Keskpanga riskid on kasvanud ja panga reservid peavad vastama riskidele. Inimesed usaldavad keskpanka siis, kui keskpank on rahaliselt sõltumatu,» ütles keskpanga nõukogu esimees Jaan Männik.
Lisaks otsustas nõukogu, et kuni reservide suurendamise eesmärgi täitmiseni võib riigieelarvesse kanda mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise aasta kasumist.