Kärpekirves alustas tööd, riigiasutused peavad kokku hoidma 115 miljonit

Tiit Riisalo ütles, et MKM-i ootavad ees keerulised valikukohad, kuna kaalul on lähitulevikku mõjutavad eelarveread digiriigi, küberturvalisuse ja ettevõtlusmeetmete arvelt, mis on olemuselt tulumeetmed ehk toovad riigieelarvesse tagasi maksutulu ja kasvatavad meie ettevõtete konkurentsivõimet. Foto: Tairo Lutter

Valitsus kinnitas täna negatiivse lisaeelarve, mille eesmärk on riigiasutuste kulude kokkuhoid 115 miljoni euro ulatuses. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) hoiab oma valitsemisala asutustega 2024. aastal kokku üle 16,6 miljoni euro, mis on ministeeriumitest enim.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on ministeeriumi valitsemisala eelarve maht kokku ligi 1,4 miljardit, kuid kärpeülesanne saab hõlmata sellest vaid kümnendikku. «Meie valitsemisala eelarvest moodustavad 930 miljonit töötukassa vahendid, üle 273 miljoni euro ELi vahendid ja nende kaasfinantseerimine ning umbes 78 miljonit eurot teadus- ja arendustegevusse suunatavad vahendid. See tähendab, et reaalselt saavad kärped tulla vaid riigieelarveliste vahendite arvelt, mida on MKMi valitsemisalas ligi 125 miljoni euro ulatuses,» selgitas Riisalo.

Ministeeriumi ja allasutuste tegevuskulusid hoitakse tänavu kokku 1,66 miljonit eurot, mis puudutab peamiselt asutuste majandamis- ja tööjõukulusid.