Teise pensionisamba reformi pohmell sai läbi

Tuleva teise samba pensionifondide valitsemistulud kasvasid eelmisel aastal kolmandiku võrra. Fotol Tuleva asutaja ja juht Tõnu Pekk. Foto: Eero Vabamägi

Kui Isamaa nüüdseks juba enam kui pool aastakümmet tagasi teise pensionisamba reformimise kava välja käis ning koos EKREst ja Keskerakonnast koalitsioonikaaslastega ka ellu viis, oli üks hirme, et juhul kui teisest sambast väljub liiga palju inimesi, võivad varahaldusettevõtete majandustulemused nii kehvaks minna, et mitte keegi ei soovi pensionifondidega tegelda. Varahaldusettevõtete kehv majanduslik seis oleks ka pensionifondidele risk.

Teise samba pensionifondidest lahkumine algas 2021. aastal, põhjustades nii teise samba fondide varade haldamisest saadud tulu kui ka varahaldusettevõtete kogutulu kahanemise enam kui veerandi võrra.

Teise samba pensionifondide haldamine moodustab põhiosa pensionifondidega tegelevate varahaldusettevõtete tuludest. Kõige väiksema osakaalu tuludest annavad teise samba fondid Swedbanki Investeerimisfondidel (75 protsenti), SEB Varahaldusel moodustab teise samba fondide haldamine 87 protsenti, Luminoril 89 ja LHV Varahaldusel tervelt 91 protsenti. Tuleva Fondide tulud tulevad sajaprotsendiliselt teise samba fondidest.

Tulu järsk kukkumine viis varahaldusettevõtted ka kahjumitesse. 2022. aasta lõpetas kasumiga vaid Luminor Pensions Estonia, kõik teised pensionifondide haldajad olid kahjumis.

Tõsi, siin tuleks ka arvesse võtta, et enne teise samba fondide seadusemuudatuste jõustumist võtsid varahaldusettevõte pankadest omanikud, mis võtta andis, see tähendab küllaltki kopsakaid dividende.

Nii hakkas SEB Varahaldus dividende maksma alles 2019. aastal, makstes pangale omanikutulu kaheksa miljonit eurot, aga kahel järgneval, 2020. ja 2021. aastal vastavalt 17 ja 19 miljonit eurot, kusjuures 2019. aastal teenis ettevõte alla poole miljoni euro kasumit, aga kahel järgneval aastal oldi hoopis kahjumis.