Elektri börsihind püsib kõrgel ja niipea leevendust tulemas pole

Elektri hinna kallinemine tuleb hoolimata sellest, et Euroopa gaasihoidlad on enam kui 70 protsenti täis. Euroopa Komisjoni eesmärk on jõuda novembriks 90 protsendini, kuid analüütikud usuvad, et need võivad juba suvel täis saada. Foto: Eero Vabamägi

Börsielekter on praegu tublisti kallim kui aasta tagasi, kohati on hinnad ka lausa kaks korda kõrgemad kui külmadel veebruari- või märtsipäevadel. Hüppelise hinnatõusu peamisteks põhjusteks on tuuletu ilm ja Soome ühenduskaabli rike.

Elekter on viimastel päevadel maksnud Nord Pooli Eesti piirkonnas keskmiselt 120 eurot megavatt-tund (MWh). Mullu liikusid hinnad samal nädalal 55–100 euro kandis. Börsihinnad püsivad kõrgemad kui varasematel kuudel, kuna soojade ilmadega on olnud vähe tuuleenergiat ning kallinenud on elektritootmine fossiilsete kütustega. Lisaks on alates märtsist liikunud järsult ülespoole nii maagaasi kui ka süsinikuheitme kvootide hinnad.

«Hollandi TTF gaasibörsi hinnad, mis olid veebruari lõpus alla 23 megavatt-tunni (MWh) kohta, on tänaseks tõusnud 36 euroni ning CO₂ tonnihind, mis oli 50 euro lähedal, on kerkinud ligi 75 euroni tonnist, lisades elektritootmise omahindadele 30–40 eurot MWh kohta,» selgitas Baltic Energy Partnersi juht Marko Allikson.

Gaasi kallinemine enam kui poole võrra selle aasta kõrgemaile tasemale on seda kummalisem, et Euroopa hoidlates on gaasi juuni alguse kohta tavapärasest märksa rohkem. Koos Euroopaga varuvad ka Aasia riigid praegu hoogsalt gaasi, mis hindu survestab. Lisaks plaanib EL keelustada Vene veeldatud maagaasi (LNG) re-ekspordi ning turul kardetakse, et vähenevad ka Vene gaasitarned läbi Ukraina. Ebakindlust on gaasiturul seega palju.