/nginx/o/2010/11/25/472881t1h998b.jpg)
Kui Siemensi juhatus 2010. aasta lõpus panga püsti pani, oldi firmas selle ettevõtmise suhtes skeptilised.
Siemens teeb «päris» pankadele silmad ette
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogu liikmetele ei mahtunud pähe, miks peaks üks kuulus ja lugupeetud insenerifirma sisenema pangandusse – valdkonda, mida harva armastatakse ning mida Saksa praktilises ärimaailmas sageli pilgatakse.
Vaid aasta hiljem, euroala võlakriisi tipphetkedel, sai sammu tarkus aga vägagi ilmseks, kui Siemens – kartes kaotada teistesse pankadesse hoiule pandud raha – kasutas oma värskelt hangitud panganduslitsentsi viimaks kuni 6 miljardit eurot Euroopa Keskpanka (EKP) varjule.
Ühe tööstusettevõtte jaoks on võimalus raha EKPsse parkida midagi üsna ebatavalist. Samas on see vaid Siemensi pangandusstrateegia kõrvalprodukt.
Müügilt, kasumilt ja turuväärtuselt Euroopa suurima tööstuskonglomeraadina kasutab Siemens panka peamiselt müügi toestamiseks. Ja peamine põhjus laenuärisse sisenemiseks on tõsiasi, et «päris» pangad sealt taganemas on.
Simensi finantsteenuste divisjoni tegevjuht Roland Chalons-Browne ütleb: «Päris paljud pangad ei taha enam eriti laenu anda. Üldjoontes on laenuandmist tagasi tõmmatud ning see on olnud üks meie äri peamisi liikumapanevaid jõude.»
Tema sõnutsi võib seda öelda mitte üksnes väike- ja keskettevõtetele laenamise, vaid ka projektide rahastamise kohta, kust paljud pangad on taganenud, andes järele regulaatorite survele hoida riskantse krediidi tagatiseks rohkem kapitali.
«Meiesuguse suurtarnija jaoks on vajadus müüki ise finantseeringutega toetada oluliselt kasvanud,» ütleb Chalons-Browne.
Viimase viie aastaga – kui enamik panku on kokku kuivanud – on Siemens Financial Servicesi varad kasvanud kahe kolmandiku võrra ja olid mullu 14,6 miljardit eurot.
Grupp kasvatas töötajate hulka poole võrra 2600 peale ning laiendas oma tegevust tärkavatel turgudel nagu Hiinas, Indias ja Venemaal.
Chalons-Browne ütleb, et rahastamisvõime on muutunud määravaks ka riiklike infrastruktuuriprojektide puhul, kuna valitsused lükkavad projektiriske üha enam eraviisiliste tegijate kaela.
Üks näide on Briti valitsuse 1,6 miljardi naelane rongitellimus läbi Londoni kulgeva Thameslinki marsruudi jaoks (1200 rongi ja kaks depood), kus Siemensi omapoolne finantseering lepingu saamisel otsustavaks kujunes.
Chalons-Browne ütles, et Siemens on üha sagedamini ankurlaenaja, tõmmates kaasa ka teisi panku – kuna viimased eeldavad, et tööstusettevõttena on Siemens paremini kursis projektide tehnoloogiliste riskidega.
Kuigi Siemens rõhutab avalikkuse ees alati, et peamine on klientidele finantseeringu pakkumine, on siiski kasutatud ka teisi panganduslitsentsiga lubatud võimalusi.
Nii on pakutud kolme- ja kuuekuulisi raha hoiustamise võimalusi ning antud investeerivatele asutustele ja ettevõtetele riskide maandamise alast nõu.
Ühtlasi vaeb Siemens nüüd võimalust pangana EKP käest 3-aastast odavlaenu võtta.
Copyright The Financial Times Limited 1012