/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/06/01/16113577t1ha48d.jpg)
Reitinguagentuur Standard & Poor's teatas reedel, et alandas kolme Balti riigi ehk Eesti, Läti ja Leedu reitinguid.
Tagasilöök ⟩ Reitinguagentuur alandas Ukraina sõja tõttu Eesti riigireitingu (9)
S&P põhjendas otsust Ukraina sõja mõjudega ja geopoliitiliste riskidega seoses Venemaa naabrusega.
Eesti krediidireiting liikus tasemelt AA- tasemele A+ ning Leedu ja Läti oma tasemelt A+ tasemele A. Kõik stabiilse väljavaatega.
«Reitingute alandamine peegeldab meie seisukohta, et Ukraina sõja mõju ja laiemad regionaalsed geopoliitilised riskid mõjutavad Balti regiooni majanduskasvu ning riikide rahandust ja konkurentsivõimet keskpikas perspektiivis,» teatas S&P.
Eesti reitingut toetavad endiselt tugevad institutsioonid ning tugev majandus- ja eelarvepoliitika, nagu ka kuulumine Euroopa Liitu ja NATOsse. Samuti toob agentuur positiivsena välja jätkuvalt madala võlakoormuse.
Eesti väikest ja avatud majandust mõjutavad keskpikas plaanis Venemaa pikaleveninud sõda ja geopoliitilised riskid laiemalt – mõjud on nii riigirahandusele, majanduskasvule kui välisele konkurentsivõimele.
Agentuur prognoosib, et sel aastal Eesti majandus nõrga välisnõudluse tõttu veel marginaalselt kahaneb ja pöördub taas kasvule järgmisel aastal. Majanduskasvu eelduseks on välisnõudluse taastumine selle aasta lõpus ja tarbimise tõus inflatsiooni languse jätkudes. Aastatel 2025–2027 kasvab majandus S&P hinnangul keskmiselt veidi alla 3 protsendi.
Eesti majanduse kiratsemise põhjustena toob agentuur välja meie majanduse eripärad. Puidutöötlemissektorit on mõjutanud nõrk nõudlus peamistelt Põhjamaa turgudel ja häired tarneahelas, kus vajaminev saadi varem Valgevenest. Lisaks mõjutas Eesti transpordisektorit idasuunalise transiidi katkemine ja põlevkivienergeetikasektorit nõrgestasid madalad hinnatasemed. Tugev on selle eest olnud IKT-sektor.
Suurenenud kaitsekulutused avaldavad survet eelarvepositsioonile, meie praegune konkurentsivõime võib pärssida eksporti ja mitme riski tõttu võivad väheneda välismaised otseinvesteeringud. See lükkab kokkuvõttes edasi majanduskasvu taastumise Covidi-eelsele tasemele.
Reitingu stabiilne väljavaade peegeldab S&P ootust, et Venemaa sõda ei laiene NATO liikmesriikide territooriumitele. See võtab keskpikas vaates arvesse ka erinevaid riske, mis on seotud nii kulude kasvu kui maksulaekumisega geopoliitiliste arengute tulemusel, samuti välisinvestorite võimalikku käitumist. Neid riske tasakaalustab aga prognoositav tsükliline majanduse taastumine tugevama sise- ja välisnõudluse ning lõdvema rahapoliitika toel. See omakorda eeldab agentuuri hinnangul senise eelarvepoliitikaga jätkamist koos kohaste meetmetega eelarvepuudujäägi kontrolli alla saamiseks.
Agentuur prognoosib, et töötuse määr tõuseb 2024. aastal 7,6 protsendini, mis on jätkuvalt väga mõõdukas kasv Eesti pikaleveninud majanduslanguse kontekstis, ja valdavalt sektoripõhine. Tööturu jahenemine aitab vähendada ka survet palgakasvule.
Inflatsioon aeglustub 2024. aastal 3,3 protsendile, kuid jääb euroala keskmisest kõrgemale kuni 2027. aastani.
Eesti valitsussektori puudujäägiks prognoosib agentuur 2024. aastal veidi üle 3 protsendi sisemajanduse kogutoodangust, mis kasvab 2025. aastal 3,5 protsendini ning langeb alla 3 protsendi SKTst aastatel 2026–2027.
Pangandussektor on S&P hinnangul tugevatel alustel piisava likviidsuse, madala viivislaenude taseme, hea kasumlikkuse ning kapitaliseerituse tasemega.