Kust on leitud maailma suurimad kullakamakad?

Welcome Nuggeti jäljend, mis on näitusel Harvardi Ülikooli loodusmuuseumis. Foto: Anatoli Lvov/ CC BY-SA 3.0 DEED/Wikipedia

Kuigi suured kullakamakad on iga aardeküti unistus, on nende leidmine statistiliselt küllaltki ebatõenäoline. Kullarikkamatest paikadest on aegade jooksul üle käinud kullapalaviku lained ning nendes on tehtud puhas töö. Sellegi poolest on eelmisel sajandil maa seest leitud nii mõnigi suurem kullakogum. Selles loos vaatame, milliseid aardeid on maa seest ühes tükis kätte saadud.

Kullakamakad tekivad erosiooni või kaevandamise käigus kulla kaevandi põhiosast eraldumise tulemusel. Erodeerunud kullakamakatele on iseloomulikud voolujoonelised servad, mille järgi võib oletada, et need on kokku puutunud veega. Kaevandamise käigus murdunud kamakad on tavaliselt kristallilised ja sisaldavad kvartsi või muud kaevandi põhimaterjali.

Kullakamakate puhtus jääb enamasti 80-90 protsendi juurde. Mida puhtam on kuld, seda kuldsema värvusega ta on. Kamakates leidub tavaliselt ka hõbedat ja vaske.

Ironstone’i kroonijuveel, mis on maailmas unikaalne oma kristallisisalduse poolest. Foto: CC BY 3.0/Wikipedia

Läbi aegade suurim ühes tükis avastatud kullakamakas leiti 1869. aastal Austraalia Victoria osariigist. See 78-kilogrammine kamakas sai nimeks Welcome Stranger ehk „Tere tulemast, võõras“. Kui tänapäeval oleks säärane leid tõenäoliselt muuseumisse jõudnud, siis Welcome Stranger lõigati kolmeks osaks, et seda oleks lihtsam transportida ja sulatada. Seetõttu ei saa me siiski lõpuni teada, kas selline hiiglane ka tegelikult eksisteeris. Tõendid on selles osas puudulikud. Sama staatus on ka ajaloolisel Welcome Nuggetil, mis leiti 1858. aastal samuti Victoriast. 60,8-kilogrammist kullakamakat peetakse ajaloo suuruselt teiseks.

Võtame järgnevalt vaatluse alla viis kullakamakat, mis on siiani ühes tükis ning mida on võimalik tänapäeva muuseumites näha:

• Pepita Canaã, 60,82 kilogrammi – alles 1983. aastal Brasiilias Serra Pelada mäest leitud kullakamakas kuulub Brasiilia keskpangale ning on välja pandud sealses rahamuuseumis. Selle kullasisalduse väärtus on praeguste hindade juures enam kui 3,5 miljonit eurot.
• Suur Kolmnurk, 36,2 kilogrammi – 1842. aastal Venemaa Uuralitest leitud Suure Kolmnurga väärtuseks hinnatakse umbes 2,3 miljonit eurot. See kuulub Vene riigile ning on välja pandud Kremli teemantkollektsioonis.
• Usalduse Käsi, 27.66 kilogrammi – nagu mainitud, on suurimad kullakamakad leitud Austraaliast. Usalduse Käsi leiti 1980. aastal Victorias metallidetektori abil. Selle väärtus on praegu 1,9 miljonit eurot. Usalduse Käsi on eksponeeritud maailmakuulsa rahapaja The Perth Minti muuseumis.
• Normandia kullakamakas, 25,5 kilogrammi – avastati 1995. aastal Lääne-Austraaliast Kalgoorlie’st, millest on nüüdseks saanud oluline kaevanduspiirkond. Kullakamaka väärtus on pisut üle pooleteise miljoni euro.
• Ironstone’i kroonijuveel, 16,4 kilogrammi – see kullakamakas on küllalt ainulaadne, sest tegemist on kristallilise lehtkullaga, mis leiti 1992. aastal Californias kvartskivimitest. Vesinikfluoriidhappega puhastati kuld kvartsist ning alles jäi vaid kuld. Selle väärtus on enam kui 1,1 miljonit eurot ning see on välja pandud Californias Ironstone’i viinamarjaistanduse muuseumis.

Kuid ka meie kandi õnneküttidel ei maksa meelt heita. Kullakamakaid on leitud ka Põhja-Euroopast, tõsi küll, tunduvalt väiksemaid. 2017. aastal avastasid kolm meest Lapimaal Ivalojoki jõeharu äärest ligikaudu peopesasuuruse 61,5 grammi kaaluva kullatüki. Lapimaalt on leitud kulda juba alates 1870ndatest ning Helsingi mees Johan Tallgren kaevas sealt kaheksa aasta jooksul välja 25 kilogrammi kulda.

Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!