Statistikaameti andmetel tõusid maikuus Eesti hinnad aasta varasemaga võrreldes 3,1 protsenti, aprilliga võrreldes jäid need aga umbes samale tasemele. Luminori peaökonomist Lenno Uusküla selgitab, et kuigi hinnatõusuveduriks on siin valitsuse otsused, on ka ilma nendeta Eesti inflatsioon veel liiga suur.
Tellijale
Maikuus jätkus hinnatõus,veduriks on valitsuse maksutõusud
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et maikuu hinnad jäid võrreldes aprilliga muutumatuks. «Seda ka siis, kui arvestada sesoonseid faktoreid. Aasta varasemaga võrreldes näitab ühtlustatud tarbijahinnaindeks 3,1 protsendi suurust inflatsiooni. Kui jagada aasta mõtteliselt kaheks, siis suuremat osa inflatsioonist oleme näinud just teisel aasta poolel, mil hinnad on tõusnud 2,3 protsenti, eelneva poole aasta jooksul oli hinnatõus 0,7 protsenti,» selgitas Uusküla.
«Aastases vaates on jätkuvalt peamine hinnatõusufaktor administratiivsed meetmed ehk käibemaksu ja aktsiiside tõusud ja näiteks maakondliku tasuta transpordi lõpetamine. Ilma nendeta oleks meie inflatsiooninumber ühe protsendi juures,» tõi Uusuküla välja.