Silmeti juht: teised juba kasutavad olukorda ära, aga Eesti ei oska!

Raivo Vasnu leiab, et meie poliitikud-ametnikud võiksid küsida Brüsselist raha initsiatiividele, mis lahendavad päriselt terve Euroopa probleeme. Foto: Liis Treimann

NPM Silmeti juht Raivo Vasnu ütles, et praegu oleks Eestil aeg oma võimalusi ära kasutada – pole mõtet kurvastada, et kiibitehased meile ei tule, sest siia saab tekitada terve rea kasumlikke tööstusharusid, mis loovad töökohti ja toovad maksuraha. Kui ka riigi poolt keegi sellega ainult tegeleda viitsiks.

Silmet on tegemas üht Eesti viimase aja suurimat tööstusinvesteeringut, 100-miljonilist magnetitehast, mida Eesti riik toetas 18,8 miljoni euroga. Praegu käivad ehitustööd, toodang hakkab uuest tehasest tulema 2025. aasta lõpupoole.

Vasnu ütles, et tegelikult

ootaks ta Eesti ametnikelt-poliitikutelt rohkem tegutsemist selle nimel, et Euroopa Liidu ülisuurest toetuspotist otse midagi Eestisse tuleks. Selle toetusraha kohta ütles ta, et see võeti ju Eesti rahast – aga probleem, mida magnetitehas lahendab, on üleeuroopaline.

«Teised, suuremad Euroopa Liidu riigid kasutavad seda ära, aga Eesti ei oska: kuna trend on, et tarneahelad tuuakse meile lähemale, siis… ma olen suur vabaturumajanduse patrioot, aga see on see koht, kus riigi initsiatiiv oleks teretulnud. Et meie poliitikud-ametnikud käiksid Brüsselis otse raha küsimas initsiatiividele, mis lahendavad reaalselt terve Euroopa probleeme. Saksamaa ja Hispaania vaatavad ehk riigiabi regulatsioonidele natukene läbi sõrmede ja Euroopa rahaga investeeritakse vesinikku, mikrokiipidesse. Euroopasse on tekkinud 16 uut kiibitehast, 100 miljardi euro eest! Kiibitööstus on meie tooraine kasutaja, sellepärast tean. Olgu, Eesti on kiibitehase jaoks liiga väike – kust sa võtad 200–300 inseneri? Aga keemiatööstuse poolt võiks meelitada küll. See pole inimtööjõumahukas ja meil on ka kogemus olemas,» rääkis Vasnu.