Eesti on Euroopa meister ükssarvikute loomisel, aga kes on järgmised?

President Kersti Kaljulaid ja riskikapitalifondi Karma Venture kaasasutaja ja partner Margus Uudam arutasid EBANi kongressil, kuidas on juhtunud nii, et Eestist on saanud ükssarvikute kasvatamise Euroopa tšempion.  Foto: Edmond Mäll

Möödunud nädalal Tallinnas toimunud Euroopa ingelinvestorite (s.t varajase staadiumi iduettevõtteid rahastavate investorite) võrgustiku (EBAN) kongressil kõlas korduvalt Eesti unikaalsus iduettevõtete maastikul.

Globaalne tehnoloogiatööstus teab Eestit kui Skype’i, Wise’i ja Bolti kodumaad. Korduvalt kõlas väide, et 1,3 miljoni elanikuga Maarjamaalt on võrsunud tervelt kümme ükssarvikut, mis on elanike kohta enam kui ükskõik millises Euroopa riigis.

Termini «ükssarvik» võttis kasutusele Ameerika Ühendriikide ingelinvestor Aileen Lee 2013. aastal ja see tähistab ettevõtet, mille väärtus on enam kui miljard dollarit. Eesti idufirmade statistikat pidav katusorganisatsioon Startup Estonia loeb Eesti iduettevõtteks neid, kelle üks asutaja, peakorter või märkimisväärne osa uurimis- ja arengutöödest on Eestist.

Kuid mida toob tulevik? Kas meie ükssarvikute sadu jätkub?

Tegelikult on Ida-Euroopasse, kuhu me kuulume, riskiinvesteeringuid keerulisem saada kui näiteks Lääne-Euroopasse, mistõttu on ka ükssarviku tiitli saamine keerulisem. Eesti, Läti, Leedu, aga ka Soome ja teiste Põhjamaade turud on ka liiga väikesed, mis muudab samuti investorite leidmise raskemaks.