Kulla väärtuse kujundab suuresti selle nappus. Erinevate maavarade hulgas on kuld maapõues pigem haruldane. Kuld on niivõrd unikaalne materjal, et seda ei ole võimalik järgi toota või juurde valmistada. Ainus võimalus varusid suurendada on seda maakoore seest kaevandada. Ent kui kauaks seda jätkub?
Mis saab kulla hinnast, kui kuld maapõuest otsa saab?
Praeguste prognooside järgi lõppevad kaevandatavad varud aastaks 2050. Teadlased ei ole samas selles küsimuses päris üksmeelel, aga üldiselt usutakse, et lihstasti kättesaadavat kulda jätkub meie planeedil kaevandamiseks veel 20-30 aastaks. Maakera kõige paremini ligipääsetavad kullasooned Lõuna-Aafrikas ja Californias on juba ammendumas.
Pea kogu kaevandatud kuld on maa peal säilinud
Geoloogid eristavad meie planeedil taastuvaid ja taastumatuid ressursse. Taastuvate ressursside hulka võib lugeda näiteks metsa, tuule ja vee, taastumatute sekka aga fossiilsed kütused ning väärismetallid. Viimaste hulka kuulub ka kuld.
Teadlased ennustavad, et kuna kulda on võimalik veel kaevandada vaid loetud aastate vältel, siis lähikümnenditel selle pakkumine väheneb. Siinkohal on oluline märkida, et peaaegu kogu ajaloo vältel kaevandatud kuld on jätkuvalt maa peal olemas. Selle tõttu ei ole oodata, et kuld või kullaturg maa pealt kuhugi kaoks. Kulda saab edukalt töödelda ja taaskasutada, sest see ei hävine.
Just see eristab kulda teistest taastumatutest maavaradest nagu nafta või gaas. Kui üleilmne naftavaru otsa lõppeb, siis ei ole seda võimalik mõnda teise vormi muundada. Naftast ja gaasist saadud energia tarbitakse pärast maavarade töötlemist ära ja sellega tooraine teekond ka lõpeb. Tõsi küll, ka fossiilsed kütused taastuvad, aga nende tekkimine võtab aega miljoneid aastaid.
Kulda aga sulatatakse ja sepistatakse üha uuteks toodeteks. Kuldplaat võib muutuda mündiks või ehteks ja vastupidi. Seega ei saa see kunagi samal viisil otsa nagu nafta või muud fossiilsed kütused. Kullast ehted ja investeerimistooted on ringluses veel pikka aega pärast maavarude ammendumist.
Mis juhtuks, kui kuld homme otsa saaks?
Kui kuld maapõuest homme otsa saaks, saadaks üleilmne kullapuudus selle hinna kohe lakke. Siiski on oluline meeles pidada, et inimkond on aastasadade jooksul kaevandanud juba päris palju kulda – enam kui 200 000 tonni.
Aastane nõudlus on umbes 4900 tonni, millest 3600 tonni on kaevanduste toodang ja ülejäänud osa taaskasutatud kuld. See tähendaks, et kaevandamise lõppemisel tuleks kogu nõudlus katta taaskasutatud kullast. Hind peaks tõusma piisavalt kõrgele, et inimesed oleks nõus oma kuldehteid, münte ja plaate nõudluse rahuldamiseks maha müüma.
Samas on tõenäoline, et globaalse puuduse korral hoiaksid keskpangad oma kullavarusid veelgi kiivamalt, kasutades neid ainult äärmise vajaduse korral. Kuld aitab nende varasid hajutada ning geopoliitiliste ning majanduslike riskide vastu kaitsta.
Ainuüksi Ameerika Ühendriikide käes on enam kui 8000 tonni kulda. Enam kui 2000 tonni kuld on veel viie riigi keskpankadel – Saksamaal, Itaalial, Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinal.
Kuigi praegust tehnoloogiat kasutades on seda pea võimatu usaldusväärselt hinnata, arvavad USA geoloogid, et maakoores on veel umbes 50 000 tonni kaevandatavat kulda. See aga ei tähenda, et mõni peidetud kullasoon ei võiks end veel ilmutada. Lisaks võib tehnoloogia areng muuta raskemini kättesaadava kulla (mida 50 000 tonni hulka pole arvestatud) kaevandamise tulevikus majanduslikult mõttekaks.
Maailma Kullanõukogu andmetel on inimkond läbi ajaloo kaevandanud ligikaudu 209 000 tonni kulda, millest kaks kolmandikku on maa peale toodud pärast 1950. aastat. Ehkki see võib tunduda tohutu kogusena, on kuld nii tihe materjal, et kui kogu see kuld ühte kuubikusse mahutada, oleks sellise kuubi külg vaid 23 meetrit pikk. Kuna kuld ei hävine, tähendab see, et kogu see materjal on endiselt maailmas olemas.
Kulda investeerimine on täna lihtsam kui kunagi varem! Tutvu meie investeerimistoodete valikuga SIIN!