Eesti ja Läti eakad immigrandid on ligi poole vaesemad kui kohalikud. Miks see nii on?

Rahakott. Foto on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks

Eesti Panga toimetistes ilmunud sisserännanute ja kohalike varandusliku ebavõrdsust käsitlevast uuringust selgus, et Eestis ja Lätis on kohalikud keskmiselt 40 protsenti jõukamad kui sisserännanud ja sisserändajate kodude väärtus on võrreldes kohalikega Eestis 32 protsenti madalam.

Eesti Panga toimetistes 4/2024 ilmus Liina Rebase, Merike Kuke ja Tairi Rõõmu uuring varalisest ebavõrdsusest eakate kohalike ja sisserännanute vahel. Eestis ja Lätis moodustavad nimelt märkimisväärse osakaalu rahvastikust sisserännanud (Eestis 15 ja Lätis 13 protsenti) ning lisaks on nendesse riikidesse sisserännanute profiil tuntavalt erinev teiste Euroopa riikide omast. Kuid paraku pole väga palju uuritud nende majanduslikku heaolu, mis tegelikult annab mõista, kuivõrd on sisserännanud kohalikku ühiskonda integreerunud.

Uurimistöös võrreldi kohalike ja sisserännanute varasid Eestis ja Lätis ning analüüsiti tegureid, mis on seotud varalise lõhega kohalike ja sisserännanute vahel. Enamik Eesti ja Läti sisserännanutest on idaslaavlased, sealhulgas venelased, valgevenelased ja ukrainlased, kes on neisse riikidesse rännanud nõukogude okupatsiooni ajal, suurim rändelaine toimus 1950ndatel. See tähendab, et suurem osa sisserännanutest on eakamad inimesed, vanuses 60 ja enam.