Kas taastuvenergia võib päriselt katta Eesti vajaduse?

KC Energy portfelli kuuluv päikesepark Põlvamaal Ruusal. Foto: Arvo Meeks

Praegu ei suuda veel tuul ega päike katta meie energiavajadust, kuid kui siia võrrandisse lisada erinevad salvestuslahendused, juhitavad tootmisvõimsused ning kombineeritud tuule- ja päikeseenergia, siis see muudab pilti juba oluliselt.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ja KC Energy kirjutasid reedel alla lepingule, mille kohaselt finantseerib EBRD Eesti seni ühte suurimat päikeseparki 22 miljoni euroga. Kaasatud laenukapitali ja omafinantseeringu toel rajab KC Energy Harjumaale Kehra külje alla 52,5 MW võimsusega Pihlaka päikesepargi.

Illustreerimaks numbreid – päikesepargi kogupindala on 83 hektarit, mis on kaks korda suurem kui Tallinna vanalinn ja mille toodetav energiakogus suudab ära 6000 perekonna vajaduse.

Kuid paraku jätkub meil päikest vaid loetletud kuudel aastas. KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits oli optimistlik öeldes, et täna mõtlevad kõik tootjad ja päikseenergia arendajad salvestuslahendustele. «See on globaalne trend, kus lähiaastatel ennustatakse salvestuslahenduste rakenduse kasvu 30-60 protsenti aastas ja kus peamine eesmärk on efektiivsuse suurendamine ja tootmisvõimsuste juhtimine,» ütles ta.

Kuna hinnad on langenud, siis ennustas Loorits, et lähiaastatel kasvab salvestuse maht ka Eestis hüppeliselt. «Oleme Avala kvartalisse rajanud pilootprojektina salvestuslahenduse, mille pealt testida ja modelleerida efektiivsem võimalik lahendus ja usume, et esimene suurem rakendus selles suunas leiab meie portfellis aset 2026 aastal,» rääkis ta.

Loorits lisas, et ettevõtte nägemuse kohaselt on päiksepargid kombineerituna maisamatuulega üks efektiivsemaid lahendusi ja see toob lõpptarbija jaoks kõike mõistlikuma hinnataseme. «Selleks on vajalikud liitumisvõimsused olemas ja sellega oleks võimalik katta kogu tarbimise maht taastuvenergiaga. Selleks, et seda efektiivsemalt rakendada peab kindlasti muutma ka tänast energiaturuseadust, mis piirab samade liitumisvõimsuste kasutamist erinevate päike – tuul-salvestus ristkasutuseks. Meie hinnangul on Eestis võimalik toota ligi 20TWh jagu sarnase lahenduse ning olemasolevate liitumistega, mis kataks tänast siseriikliku tarbimist üle kahe korra,» tõi ta välja.

Praegu on KC Energyl esimesed tuulikupositsioonid olemas ja hetkel läbitakse planeeringute faasi, mistõttu ettevõte loodab esimese tuulikuprojekti käivitada 2027. aastal Lihulas. Tulevikuvisiooni kohaselt võiks ettevõtte portfellis olla maismaatuule osakaal 60 protsenti kogu portfelli tootmisvaradest.

Küsimusele, kas KC Energy näeks oma portfellis kohta ka meretuulele, vastas Loorits eitavalt, öeldes, et nende arvutuste kohaselt kujuneb meretuul liiga kalliks ja Eestis puudub ka selle rajamiseks vajalikud teadmised nii tehnoloogia kui opereerimise valdkonnas. «Meretuulele saab mõelda alles siis, kui efektiivsemad alternatiivide rakendamine on ennast ammendanud,» ütles ta.

2023. aastal tootis KC Energy 68 000 MWh rohelist elektrit ja ettevalmistusfaasis on veel üle 500 MW jagu nii päikese- kui tuuleparke. Kui praegu moodustab KC Energy energiatoodang kümnendiku kogu Eesti aastasest päikseenergia toodangu mahust, siis juba lähitulevikus on ettevõtte ambitsiooniks tõusta Eesti turul üheks juhtivaks taastuvenergia tootjaks.