NÄDALA PERSOON ⟩ Toomas Luman: kui «naabrimees» tulema hakkab, peavad kõik torud huugama

Reservohvitseride kogu juht Toomas Luman on mures, et inimesed ei anna endale võib-olla väga hästi aru, kui oluline on Eestile piisav laskemoonavaru ning kui oluline on tegutseda kohe ja alles seejärel riigikaitsemaksu üle arutlema jääda. «Arvatakse, et viimased 20 aastat on lind siin laulnud ja et küllap see ei muutu, sest oleme NATO liikmed. Jah, oleme NATOs, aga kes on NATO? See olemegi meie,» tuletab Luman meelde meie kohust vaenlasega esimesed 30 päeva üksi hakkama saada. Foto: Tairo Lutter

Ettevõtja ja reservohvitseride vanematekogu juht Toomas Luman hoiatab, et Eestil tuleb võtta kiiresti suur laen, et hankida laskemoona, sest vastasel korral võib kaitsevägi sõja kiiresti kaotada.

Kaitseväel on puudu umbes pool hädavajalikust laskemoonast, et NATO normide järgi sõja esimesed 30 päeva abita hakkama saada. Jutt käib rohkem ega vähem kui 1,6 miljardist eurost ehk jämedalt võttes 16 sõjapäevast. Eesti kaitseväe torud kulutavad ühe päevaga umbes saja miljoni euro eest laskemoona – padruneid, rakette, miine, mürske. Aga see arvutus on kahe aasta tagustes hindades.

Luman nimetab Venemaad naabrimeheks. Nii nagu vanasti polnud hunti ohutu nimepidi kutsuda – ikka susi või võsavillem.

Kirjutasite Postimehele arvamusloo, kus ütlesite, et Eesti peaks võtma 1,6 miljardit eurot laenu kaitsekuludeks. Miks te selle kirjutasite?

NATO on teatavas mõttes ärganud. Probleem on aga selles, et Lääne-Euroopa ühiskonnad ei saa aru, mis on riigikaitse ja miks seda praegu vaja on. Ukraina abistaminegi läheb sellepärast hapult ja longates.