Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Hinnatõusu pidurdumise lootus jäi üürikeseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eile Tallinna keskturul ringi vaadanud Tiiu Jakobson nentis, et on hinnatõusu mõjul vähem ostma hakanud. Eriti valus on tema jaoks ravimite kallinemine.
Eile Tallinna keskturul ringi vaadanud Tiiu Jakobson nentis, et on hinnatõusu mõjul vähem ostma hakanud. Eriti valus on tema jaoks ravimite kallinemine. Foto: Liis Treimann

Vahepeal veidi pidurdunud hinnatõus kiirenes märtsis taas. Kõige enam suurenesid kulutused eluasemele ja toidule.

Kuna aasta alguses kallinesid nii küte, elekter kui ka gaas, annavad kodukulud suure panuse üldisesse hinnatõusu terve esimese poolaasta. Aasta teises pooles on võrdlusbaas veidi kõrgem ning seega võiksid tõusunumbrid teoreetiliselt olla veidi väiksemad.

Eile teatas aga Tallinna Küte, et tõstab maist toasooja hinda, kuna kallinevad nii Eesti Gaasilt ostetav maagaas kui Fortum Termestilt sisseostetav soojus. Seega võib lootus napimast hinnatõusust jääda üürikeseks.
Toiduained on aastaga kallinenud 2,9 protsenti, samas on liha, piima ja mõnede teraviljade hinnad maailmaturul aasta algusest langenud. Näiteks on nisu odavnenud võrreldes eelmise aasta märtsiga pea veerandi võrra.

Seetõttu on Swedbanki makroanalüütiku Annika Paabuti hinnangul põhjust loota, et toidukaupade hinnalangus või vähemalt hinnatõusu pidurdumine jõuab hilinemisega ka Eesti tarbijahindadesse.

Hulgimüüja Haljase juhatuse liikme Bruno Pärna kinnitusel on aga muutused maailmaturul olnud imeväikesed ning tõenäoliselt need tarbija elu kergemaks ei tee.

«Suhkru hind on veidi langenud, aga muus osas ei saa ma seda kinnitada,» märkis Pärn. Sama meelt olid Salvesti juhatuse liige Tamara Gubenko ja Prisma turundusjuht Kadri Lainas.

«Prisma puhul oleme pigem jätkuva hinnatõusuga arvestanud, see on ka põhjus, miks jätkasime sel aastal hinnagarantii kampaaniaga,» märkis Lainas.

Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing nentis, et tegelikult ei ole tarbijate elu vähemalt toidukaupade osas siiski aastaga nii palju keerulisemaks muutunud, kui näitab statistika, kuna palju tehakse soodusmüüke.

«Kui poes ringi vaadata, on iga nädal näiteks mõni või alla hinnatud – kord Leedu või, kord Eesti või,» sõnas Josing. «Kui tarbija ei ole bränditundlik, siis leiab ta iga nädal mingisuguse sooduspakkumise.»
Josing lisas, et nii konjunktuuriinstituut kui statistikaamet vaatavad oma hinnavõrdlusi tehes alati samu kaupu ning allahindlusi seejuures arvesse võtta ei saa.

Josingu hinnangul võivad toidukaupadest lähiajal odavneda kohv ja suhkur, mille hinnad maailmaturul tegid vahepealt suure hüppe üles. «Kohe-kohe tulevad alla ka muna hinnad, muidu hakkavad kauplustes tibud ringi jalutama,» vihjas Josing suurtele munavarudele poelettidel ja nende vahel.
 

Küsitlus

Margus Talv

Hinnatõus –  kindlasti läheb rohkem raha. Järelikult tuleb rohkem raha ka teha! Ma ei saa ju igat senti lugeda, tuleb niimoodi teenida, et ei tunneks, et olen millestki ilma jäänud! Samas igasuguseid sõite küll ette ei võta – ei ole nii, et võtad ette sõidu Riiga, lihtsalt niisama. Just sai paak tühjaks ja jälle läks 30 eurot. Bensiinile kulub 150 eurot kuus. Aga sõidan edasi. Sõita on vaja!

Ille

Toiduainete hinnad silma ei hakka, küll aga üldsumma kassatšekil – nii 30 protsenti on tõusnud küll. Aga sellepärast ei jäta ju toitu ostmata. Tegelikult peaks hindu jälgima juba praegu, aga kui veel 10–20 protsenti tõusevad, siis hakkan vaatama. Mina magusat ei osta, aga vahel tuleb lõhe- või forelliisu. Vahel ostan, isegi siis, kui sooduskampaaniat ei ole. Tulevikus seda siis ei teeks.

Tagasi üles