Transpordiameti statistika kohaselt juhtus eelmisel aastal Eestis 1730 liiklusõnnetust. Kahju hüvitamiseks, on oluline ka väiksemad õnnetused õigesti vormistada. LHV Kindlustuse tooteosakonna juht Alver Kivirüüt jagab põhimõtteid, mida sealjuures meeles pidada.
Ekspert selgitab: mida teha, kui oled sattunud liiklusõnnetusse?
1. Veendu enda ja teiste ohutuses
Enne, kui asud liiklusõnnetuse toimumist fikseerima, on esmatähtis tagada kõigi ohutus. Kui õnnetuses on keegi viga saanud, on tekkinud tulekahju või keskkonnareostuse oht, helista Häirekeskusele numbrile 112. Metsloomale otsasõidu korral teavita vigastatud või hukkunud loomast Häirekeskust numbril 112 või Keskkonnainspektsiooni valvetelefonil 1313. Metsloomaga toimunud õnnetusest võid teavitada ka Maanteeinfokeskust telefonil 1510.
2. Kui vigastatuid pole ja süülisus on teada, saab olukorra ise fikseerida.
Kui liiklusõnnetuses keegi viga ei saanud ja süülisus on teada, saab liiklusõnnetuse fikseerida Eesti Liikluskindlustuse Fondi lehel. Kui elektrooniliselt ei ole võimalik õnnetusest teavitada, tuleks kasutada liiklusõnnetuse teavituse blanketti, mis on kättesaadav suuremates tanklates – siiski on mõistlik seda ka autos kaasas kanda. Kui blanketti pole, võib kirjutada juhtumi asjaolud paberile: sellisel juhul tuleb kindlasti välja tuua juhtumi kirjeldus, asjaosaliste nimed ja kontaktid, sõiduki(te) andmed, juhtumi asukoht ning õnnetuse põhjustaja. Oluline on meeles pidada, et kogu info peavad osalised allkirjaga kinnitama. Samuti tuleks teha võimalikult palju fotosid sündmuskohast ja sõidukitest.
Juhul, kui oled liiklusõnnetuses kannataja rollis, ei pea kaskokindlustuse pakkujat juhtumist teavitama – kahju hüvitatakse selle põhjustanud sõiduki liikluskindlustuse lepingu raames.
3. Kui oled kahju põhjustanud, teavita liiklus- ja kaskokindlustuse pakkujat.
Kui oled kahju põhjustaja, tegeleb kannatanu kahjude katmisega sinu liikluskindlustuse pakkuja. Kui ka sinu enda sõiduk on liiklusõnnetuse käigus kahjustada saanud, tegeleb nende kahjudega sinu kaskokindlustuse pakkuja. Kui abi on vaja koheselt, tuleks helistada vastava kindlustuspakkuja autoabi numbrile. Kui kohest abi pole vaja, tuleb kindlustuspakkujat kahjujuhtumist esimesel võimalusel teavitada – seda saab enamasti teha pakkuja kodulehel või lepingus olevate kontaktide kaudu.
4. Kui keegi sai viga või ei saada süülisuse osas kokkuleppele, tuleb kutsuda politsei.
Juhul, kui avarii tagajärjel on kahju tekitatud kolmandale osapoolele, tuleb õnnetusest koheselt politseid teavitada. Kui osapooled ei jõua liiklusõnnetuse toimumise järel kokkuleppele, kes on juhtumi põhjustaja, tuleks samuti kohale kutsuda politsei. Oluline on meeles pidada, et liikluskindlustuse olemasolu on Eestis kohustuslik ning selle puudumine ei vabasta õnnetuse põhjustanud juhti vastutusest: kui selgub, et kahju põhjustas liikluskindlustuseta sõiduk, katab remondikulud Eesti Liikluskindlustuse Fond ning pärast nõutakse see välja kahju põhjustajalt.
5. Kui liiklusõnnetus on juhtunud ühe sõidukiga, teavita enda kaskokindlustuse pakkujat.
Kui kahjustada on saanud ainult ainu enda sõiduk ning juhtumis teisi osapooli ei ole, tuleks kahjust teada anda kaskokindlustuse pakkujale. Mida rohkem informatsiooni kindlustusele esitada, seda lihtsam ja kiirem on kahjukäsitluse protsess. Juhul, kui sa pole kindel, kuidas õnnetusjuhtumi tagajärjel käituda tuleks, tasub kontakteeruda enda kindlustuspakkujaga või helistada hädaabi numbril.