/nginx/o/2024/05/24/16094670t1hca13.jpg)
Eesti keskmine palk tõusis selle aasta märtsiks 1979 euroni ning sesoonselt korrigeerituna 2004 euroni. Palga kasv jätkub ning on selle aasta esimeses kvartalis isegi veidi kiirenenud võrreldes eelmise aasta teise poolega, kirjutab Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.
Esimese kvartali keskmine brutikuupalk oli 1894 eurot ja mediaanpalk 1553 eurot.
Kui eelmise aasta viimases kvartalis oli kolme kuu aastane palgakasvutempo alla 8 protsendi, siis märtsis tõusis see lausa 9,8 protsendini. Aasta varasemaga on palk kõrgem 9,3 protsendi jagu näidates samuti palgakasvu tempo väikest tõusu sest viimase kvartali jooksul toimunud palgakasv on olnud suurem kui aasta keskmine palgakasv.
Keskmise ja mediaalpalga suhe on püsinud stabiilsena. Mediaanpalk moodustab keskmisest palgas 82 protsenti. Kõige madalam on mediaanpalga suhe keskmisesse Tallinnas kus see on 80,8 protsenti ja kõige kõrgem Järva maakonnas kus ta moodustab 88,1 protsenti. Kuna Tallinna mediaanpalk on lausa 32,2 protsenti kõrgem Järvamaa mediaanpalgast, siis näitab see, et Tallinnas on lisaks kõrgepalgalisi töökohti ja ka mediaanpalga teenijad on kõrgema sissetulekuga.
/nginx/o/2024/05/24/16094668t1h3041.png)
Jätkuvalt on sissetulekute tipus info ja side valdkonna töötajad, kus keskmine palk ületab Eesti keskmist 79,1 protsendi võrra. Järgevad finants- ja kindlustustegevus 64,4 protsendiga ja avalik haldus 32,9 protsendiga. Kõige väiksem palgatulu on aga majutuse ja toitlustuse valdkonnas, kus keskmine töötasu moodustab vaid 64,3 protsenti keskmisest palgast.
/nginx/o/2024/05/24/16094669t1h15b5.png)
Aastaga on kõige enam kasvanud palgad tervishoiu valdkonnas, 16,7 protsendi jagu ning ka põllumajanduses ja veevarustuses, kus palgakasv ületas 13 protsenti. Kõige väiksem oli palgakasv esimeses kvartalis aastaga elektrienergia valdkonnas kus see oli 2,5 protsenti ja väiksem ka finants- ja kindlustusvaldkonnas, kus see oli 5,5 protsenti.
Palgakasv ületas esimeses kvartalis inflatsiooni ja keskmise palga ostujõud kasvas. 2021 aasta tiputasemest on puudu veel 4,6 protsenti ning võrreldes varasemalt oodatud trendikasvuga on sissetulekud 15 protsenti väiksemad. Vabalt kasutatavat tulu piirab lisaks kõrge intressimäär neil, kellel on kodulaenud.
Käesoleval aastal on oodata jätkuvat palkade tõusu. Eelkõige on tooni andmas erasektor ja need valdkonnas kus palgakasv on olnud väiksem kui üldine palgatõus. Ostujõu taastumist varasemal tasemel on oodata järgmise aasta alguseks.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)