/nginx/o/2024/04/15/16005737t1hdf80.jpg)
Äsja avaldatud mahepõllumajanduse andmetest nähtub, et kogu haritavast põllumajanduse maast 22,8% kasutab mahepõllundus. Strateegiline eesmärk on saavutada 25%, aga Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul tundub, et sellest eesmärgist mullu pigem kaugeneti, sest haritav maa vähenes 2,5% ning lõpetas 78 mahetootjat.
«Miks ettevõtjad loobuvad? Eelmine aasta oli põllumeestele väga raske aasta, sest pikk kevadine põud ja kiiresti kasvanud intressid on teinud põllumajandusest pigem kahjumliku sektori. Euroopa Liidus on põllumajanduse sesoonsuse ja halbade aastate kompenseerimiseks ette nähtud toetuste süsteem. Teatud ebavõrdus on kogu toetuste süsteemile juba algselt sisse programmeeritud, sest hilisema Euroopa Liiduga liitujana saab Eesti põllumees hektari kohta vähem toetust kui Prantsuse põllumees. Makstakse nii pindala toetust ehk siis toetust haritava maa järgi ning makstakse ka mahetootjatele eraldi toetust selle eest, et nad mahetoodangut valmistavad,» nendib Eamets.
Ta lisas, et põllumehed kurdavad, et kuigi toetuste kogusumma on ELis jäänud samaks, jõuab tootjateni väiksem summa kui varem, seda eriti eelmine aasta. «Murekoht on ka see, et toetusi ei ole indekseeritud inflatsiooniga ja seetõttu toetuste reaalne väärtus on langenud tänu väga kõrgele inflatsioonile. Nii nagu terves majanduses, on põllumehele kallinenud kõik tootmissisendid, alates palkadest, väetistest, elektrist ja kütustest ning lõpetades laenurahaga.»
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)