Tüli renoveerimistoetuse ümber: kallis remont toob kõrgemad küttekulud

Katuste ja seinte soojustamisele kopsakaid summasid kulutavaid majaomanikke ärritab, et renoveerimistoetust saavad ka uusarendused, kus kõige suurem töö näikse käivat paberil. Foto: Arvo Meeks

Eesti Omanike Keskliidu hinnangul on ametnikud loonud süsteemi, kus osa hooneid arvatakse energiasäästlikuks justkui niisama, samas kui teised peavad samaväärse staatuse pälvimiseks tublisti raha välja panema.

Riik on viimastel aastatel pannud läbi KredExi/EISA välja miljoneid eurosid, et aidata kodusid energiatõhusaks kohendada. Eesti Omanike Keskliidu (EOKL) juht Andry Krass (pildil) aga ütleb, et viis, kuidas riigiametnikud toetusi annavad, suurendab ebavõrdsust omanike vahel.

Krass tõi näiteks 2005. aastal Tallinnas aadressile Sõpruse pst 170 ehitatud maja. «Jäi silma, et eelmisel aastal sai renoveerimistoetust üks Tallinna uusarendus – Sõpruse pst 170 asuv äri- ja elumaja. Esitasime KredExile teabenõude ja saime teada, et tegemist on õiguslikult korrektse olukorraga: toetus on hoone gaasiküttelt kaugküttele üleminekuks. Seega erinevalt teistest toetuse saajatest ei pea sellised uusarendused tegelikult energiakasutust vähendama,» ütles Krass.