/nginx/o/2024/05/24/16094742t1hf04a.png)
ELi plaanide kohasel kasutab 2030. aastal 80% liidu elanikest elektroonilist identiteeti. Kaugel pole ka Euroopa digikukkur, mis peaks asendama füüsilisi dokumente ja võimaldama mitmeid uusi teenuseid, nt. mobiilset juhiluba ja oma andmete valikulist jagamist. Samal ajal on aga keeruline leida Eestis inimest, kes poleks saanud petukõnesid ja väga palju on ka neid, kes on selliste kõnede, SMSide või e-kirjade tagajärjel kannatanud. Hoolimata sellest, et pangad ja teenusepakkujad üritavad igas võimalikus kanalis informeerida inimesi võimalikest ohtudest, ütleb karm statistika, et ainuüksi 2023. aastal on pettuste tulemusena Eesti inimesed kaotanud 8,3 miljonit. Selleks, et luua päriselt usaldusväärne digitaalne ökosüsteem, on hädavajalik rakendada tõhusaid meetmeid mitte ainult tarbijatel, kellele kurjategijad petukõnesid teevad, vaid ka e-teenuste pakkujatel ning digitaalse identiteedi lahenduste loojatel.