/nginx/o/2024/05/21/16088710t1h4c9d.jpg)
Tallinnas esines konverentsil «Ringmajanduspäev: mis juhtub, kui jäätmereform saab teoks» Taani jäätmemajanduse ekspert Niels Bukholt. Tema sõnul on Taani põdenud läbi samad perioodid jäätmekorralduses, mis Eesti, ning jõudnud tänaseks jäätmete vabaturu lahenduseni, mis annab kõik võimalused eraettevõtlusel valdkonda arendada ja investeerida.
Üks vabaturu toimimise eeldus on eksperdi sõnul see, et jäätmed peavad materjalina ringlusse suunamiseks, et valmistada uusi tooteid, igal juhul jõudma vabale turule. Ja kui tsükli alguses on jäätmed munitsipaalomandis, on väga keeruline neid sealt uuesti eraomandisse saada.
Niels Bukholdi sõnul erineb Taani enamikust Euroopa riikidest oma lähenemise poolest: «Oleme jäätmekäitluses täielikult üle läinud turukesksele, eraettevõtluse kesksele lahendusele. Oleme tulnud suhteliselt sarnasest perioodist läbi kui Eesti: kui 1985. aastal ladestasime kõik tekkivad jäätmed, siis 2000. aastatel asusime hoogsalt põletustehaseid rajama ja jäätmeid põletama ning nüüd saame öelda, et 74 protsenti materjalidest taaskasutatakse või võetakse muul moel kasutusse. 23 protsenti jäätmetest põletatakse ja vaid neli protsenti on jäätmete ladestus,» rääkis Bukholt. Kokku tekitatakse Taanis jäätmeid 12,4 miljonit tonni aastas, sellest 3,3 miljonit tonni kodumajapidamises.
Taanis käisid arutelud jäätmemajanduse muudatuste üle juba 2000. aastast, 2007. aastal toimusid esimesed muutused, kui tööstusjäätmete kogumine ja käitlemine võeti omavalitsuste vastutusalast ja anti vabale turule. Suuremaid muutusi toovad otsused tehti Taani jäätmekorralduses aastatel 2020–2022, kui otsustati, et kogu jäätmete käitlemine materjali ringlussevõtu eesmärgil peab toimuma turul vaba konkurentsi põhimõttel, olmejäätmete kogumise korraldavad omavalitsused ning 80 protsenti kogutud jäätmetest müüakse turule pärast seda, kui omavalitsused on jäätmed kokku kogunud.
«10 aastat tagasi omasid Taanis jäätmepõletustehaseid ja ladestusalasid omavalitsused ja ettevõtted umbes pooleks. Võistlus omavalitsuste ja erasektori vahel ei läinud väga hästi: 10 aastaga muutus turg täiesti: omavalitsused omavad peaaegu kõiki põletustehaseid ja põletatavad jäätmed said nende monopoliks – kogutud jäätmed suunati ainult oma põletusettevõtetesse ja sellega söödi eraettevõtlus turult välja,» lisas Niels Bukholt.
Bukholti sõnul muutus Taani kiiresti jäätmeid ladestavast riigiks põletavaks riigiks, sest kui oli kulutatud miljoneid jäätmepõletustehase rajamiseks, siis oli vaja ka tehaseid käigus hoida ja mitte suunata jäätmeid ringlusesse. Taanist sai kõige rohkem jäätmeid põletav riik Euroopas.
Pärast 2020. aasta kokkuleppeid otsustati muuta süsteemi, et riik hakkaks rohkem jäätmeid ringlusse võtma: «Pidime midagi ette võtma, sest meie jäätmete ringlussevõtt materjalina aina langes. Me olime jäätmepõletuslõksus kinni. Kuna omavalitsused ise kogusid jäätmeid ning suunasid need siis oma tehastesse, ei soovinud need liikuda materjalide ringlusse suunamise poole. Eeldatavasti see olukord muutub järgmisest aastast oluliselt,» lisas Bukholt.
Suuremad muutused tulevad jäätmekorralduses Taanis järgmisest aastast, kui riik hakkab teostama tõhusamat järelevalvet jäätmete üle, lisaks hakatakse tegema täiendavaid kontrolle põletustehaste üle, et ringlussevõetavaid jäätmeid ei põletataks. Kohalikud omavalitsused peavad sulgema kõik munitsipaalpõletustehased kodumajapidamistest pärit jäätmetele 2027. aastaks. Tänaseks on juba tehased erasektorile müüdud.
Bukholti sõnul on oluline, et üleminekul ringmajandusmudelile oleks kogu vastutus ja materjalide turg erasektori käes – vastasel juhul ei ole võimalik tagada materjalide kvaliteeti ega ole võimalik olla kindel, et kasutatud materjalist saab uus toode.
Jäätmete kogumine ja töötlemine tuleb planeerida ja kavandada nii, et see varustaks turgu teisese toorainega
Bukoholti sõnul peavad ringlussevõtmiseks sobilikud jäätmed alati jõudma lõpuks vabale turule, et neid saaks materjalina ringlusse võtta. «Omavalitsus ei hakka kunagi tegelema materjalide ringlussevõtuga. Peame mõistma, et selleks, et suunata kasutatud klaas ringlusesse, on vaja ikkagi erasektori tehast – omavalitsused ei hakka kunagi tootma õllepudeleid või kommipakendeid. See koht, kus ringlusmaterjal kohtub uue materjaliga, et saada tooteks, peab olema lähemal jäätmete kogumiskohale. Omavalitsused mõtlevad jäätmetest kui prügist, mitte kui materjalist või toorainest,» rääkis Bukholt.
Bukholt rõhutas, et ka eraettevõtjatekeskne süsteem vajab jäätmete kogumisel ja pakkumisel tugevat koostööd omavalitsustega, et tagada jäätmete kvaliteetne kogumine ja materjalide kvaliteet. Taani jäätmetööstussektor on investeerinud juba 150–250 miljonit eurot uutesse käitluskohtadesse ja neid on järjest juurde tulemas.
Taani on riiklikult ühtlustanud reeglid, kuidas jäätmeid sortida ja koguda. Üle riigi on ühesugused piktogrammid prügikastidele ja -konteineritele – sõltumata sellest, kas on tegemist majapidamiste või ettevõtlusega. «Mõistsime, et piktogrammid ja reeglid peavad olema ühesugused igal pool. Ükskõik kus sa oled, tead alati, mida jäätmetega tegema peab,» sõnas Bukholt. Varem oli Taanis, nagu Eestiski, eri omavalitsustes eri nõuded ja erinevad sortimisskeemid, mis ei olnud mastaabi loomiseks ja turu toimimiseks optimaalne lahendus.
Taani majapidamised koguvad kümme erinevat liiki jäätmeid, samas ei ole eramajade hoovis 10 erinevat jäätmekonteinerit, vaid tihti on konteinerid kahe sektsiooniga ja eramaja hoovis on tavaliselt 4 konteinerit. Kortermajades on suuremad konteinerid ja tihti ka rohkem eri liikide konteinereid. Ühes kuus maksavad jäätmed majapidamisele umbes 35 eurot. «Taanis on majapidamiskulud kõige kõrgemad Euroopas, seda tuleb silmas pidada, kui Eesti hindadega võrrelda,» lisas Bukholt.
Niels Bukholt on Taani tööstusettevõtteid ühendava liidu Dansk Industri juht, ta on töötanud jäätmealal 20 aastat, sealhulgas Taani keskkonnaministeeriumis, Taani Keskkonnakaitse Agentuuris, Taani Energiaagentuuris ja jäätmekäitlusega tegelevates organisatsioonides. Bukholtil on õigusteaduste magistrikraad Kopenhaageni ülikoolist ning juurakraad Californiast, samuti täiendav haridus avaliku halduse ja juhtimise alal. Ta on õpetanud ka tudengeid keskkonnaõiguse alal Kopenhaageni ülikoolis.
Kohalike omavalitsuse võimekust jäätmeseaduse väljatöötamiskavatsuse rakendamiseks arutati ringmajanduspäeval 10. mail, kui toimus Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu (ERMEL) korraldatud ringmajanduspäev. Ülevaate Taani jäätmekorraldusest andis Niels Bukholt, majanduslikku vaadet analüüsis LHV Panga analüütik Heido Vitsur, kohaliku omavalitsuse vaadet jagas Tartu abilinnapea Raimond Tamm ning poliitilise väitluse pidasid Hanah Lahe (Reformierakond) ja Riho Terras (Isamaa). Ringmajanduspäeva ettekanded on järelvaadatavad.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)